Ülimalt ebaratsionaalne päev täna

Ma olin juba unustanud, et justnagu magnet tõmbab netti surfama, kui midagi asjalikku töövälisel ajal arvutiga tegema peab. Olen juba kõigile väitnud, et kui nüüd tööl 100% arvutiekraani tuleb vahtida, on minust vabal ajal saanud arvutipõlgur. Aga ee... võta näpust! Kui vaja miskit asjalikku siin teha, siis esmalt ikka uudised ja blogid ja facebookid ja veel mõned tähtsad leheküljed ja needki online ajakirjad, mille vastu varem kunagi huvigi pole tundnud. Täitsa lapsik lausa, kuidas ei suuda end kokku võtta. Susi või internet ära. Aga jutt siis sellest, et ma üritan siin oma võimaliku doktoritöö esialgset plaani kokku panna ja midagi ei kuku välja. Esiteks see suutmatus asjaga tegeleda ja teiseks on aastase pausi järel akadeemiline kirjutamisoskus juba ununenud. Esmaspäevaks on kokku lepitud kohtumine võimaliku PhD juhendajaga, aga nüüd ei tea, mida seal rääkima hakkan. Üldiselt ma üldse ei tahtnud sellest kõigest enne rääkida, ebausk noh. Ja teiseks - ma ei oskaks praegu vastata küsimusele, milleks mul seda vaja on. Lihtsalt... kui asi on kord nõuks võetud, siis jäärapäiselt lõpuni minna.

Ja veel...
Leidsin täna S-marketist FLANI 2-ühes paki. Mõlemad panin nahka. Süümepiinadeta.

Kõigepealt hakkas eile kurk valutama, ja nüüd tundub, et see valu surub kõrvade kaudu välja, haarates ka igemed, hambad, silmamunad, nimmeluud ja ajukäärud.

Trenni ma selle tõbise oleku pärast ei pääse ja see ajab karva turri.

Mercurist pole ma ka veel pilti teinud, kuigi oli rangelt plaanis.

Ja kui ma seda mula nüüd ei lõpeta, siis küll ma esmaspäeval veel kahetsen...