2. UUS-MEREMAA: Läheb campervani (karavanauto) otsimiseks
Selle päeva otsustasime pühendada campervani otsingutele. Sellest pidi saama meie truu tööhobune ja ustav kaaslane 30-ks järgnevaks päevaks ja ööks. Selgituseks niipalju, et campervani idee on selles, et lisaks transpordivahendina teenib see öösel ka magamisasemena (saab magada täispikkuses madratsitel, mitte kägaras esiistmel, nagu me Norras tegime) ning sellega käib kaasas väike gaasipliit ja veesüsteem, nii et hädapärase kokkamisega saab autos hakkama. Soovikorral on olemas ka väike külmik, kokkupandavad toolid, laud jms. Aeg-ajalt peab külastama kämpinguid, et pesta.
Javi oli internetist mõned rendifirmad eelnevalt välja otsinud ja hinnapäringud teinud, aga nagu ta ütles, tahaks oma silmaga ikka näha, enne kui selle eluolulise sõiduki peale ropu raha välja käid. Juba Soomes oli selge, et detsembris-jaanuaris tuleb meil kogu Uus-Meremaal rinda pista turismi kõrghooajaga, mis tähendab, et kõik võimalikud turismisihtkohad ja –vahendid on pilgeni täis broneeritud ja kallimad, kui ühelgi muul ajal aastas. Ei ole tore kuulda, et maksad campervani eest poole, kui mitte kaks korda rohkem kui madalhooajal mais või septembris, aga mis teha – meil muud aega ja muid tingimusi võtta praegu ei ole.
Vehkisime siis kogu päeva mööda linna ringi ja külastasime campervanide rendifirmasid. Päike oli kätte võtnud ja lõõskas mis kole, nii et esialgne rõõm päikesepaistest eilse tuulise ilma kontrastina asendus pikapeale eelaimusega, et päev tipneb päikesepõletusega, kuid polnud nagu väga aega ka päikesekreemi hankida ega liigselt muretseda. Mida enam õhtusse päev edenes, seda uskumatumaks campervanide osas läks pilt. Kas me tõesti peame olema valmis maksma selle 30-päevase lõbu eest autos magada ligi 4000 kohalikku dollarit ehk 2000 eurot ehk 30 tuhat eeku? Pööritasime silmi, kuid olukord oli selline. Mitmetel firmadel polnud midagi pakkuda – kõik sõidukid olid välja renditud. Hakkasime end harjutama mõttega 4000 välja käia, kuid otsustasime, et ootame lõpliku otsusega homseni.
Javi oli internetist mõned rendifirmad eelnevalt välja otsinud ja hinnapäringud teinud, aga nagu ta ütles, tahaks oma silmaga ikka näha, enne kui selle eluolulise sõiduki peale ropu raha välja käid. Juba Soomes oli selge, et detsembris-jaanuaris tuleb meil kogu Uus-Meremaal rinda pista turismi kõrghooajaga, mis tähendab, et kõik võimalikud turismisihtkohad ja –vahendid on pilgeni täis broneeritud ja kallimad, kui ühelgi muul ajal aastas. Ei ole tore kuulda, et maksad campervani eest poole, kui mitte kaks korda rohkem kui madalhooajal mais või septembris, aga mis teha – meil muud aega ja muid tingimusi võtta praegu ei ole.
Vehkisime siis kogu päeva mööda linna ringi ja külastasime campervanide rendifirmasid. Päike oli kätte võtnud ja lõõskas mis kole, nii et esialgne rõõm päikesepaistest eilse tuulise ilma kontrastina asendus pikapeale eelaimusega, et päev tipneb päikesepõletusega, kuid polnud nagu väga aega ka päikesekreemi hankida ega liigselt muretseda. Mida enam õhtusse päev edenes, seda uskumatumaks campervanide osas läks pilt. Kas me tõesti peame olema valmis maksma selle 30-päevase lõbu eest autos magada ligi 4000 kohalikku dollarit ehk 2000 eurot ehk 30 tuhat eeku? Pööritasime silmi, kuid olukord oli selline. Mitmetel firmadel polnud midagi pakkuda – kõik sõidukid olid välja renditud. Hakkasime end harjutama mõttega 4000 välja käia, kuid otsustasime, et ootame lõpliku otsusega homseni.
Comments