Välitöö võrseid
Laupäevases Narva lehes ilmus minu artikkel oma etnograafilise uurimustöö kohta Narvas. Olen väga tänulik Natašale, kes leidis aega ja tahtmist, et artikkel kibekähku eesti keelest vene keelde tõlkida. Tegelikult pakkusid abi veel ka Arkadi ja Nastja ning Teelegi soovitas, kelle poole pöörduda. Nii et mina sain mitmekülgset kinnitust sellele, et minu venekeelsed sõbrad on tohutult toredad ja abivalmid. Facebook aga õigustas ennast mitmekordselt kui abivahend, mille abil seesuguses situatsioonis kiiret ja tõhusat abi otsida.
Artikkel on ausalt öeldes veidi raskepärane - eriti see osa, mis puudutab uurimisküsimusi. Ajakirjanik, kellele artikli saatsin, soovitas uurimisküsimused artiklis esitada, kuigi mina oleks parema meelega need välja jätnud - need on sellisel kujul, nagu nad on esitatud minu enda akadeemilisele publikule kirjutatud uurimisplaanis ja jäävad antropoloogiakaugele tavalugejale vaieldamatult arusaamatuks. Päris ausalt - ma lihtsalt ei osanud oma uurimisküsimusi tavalisele lehelugejale arusaadavasse keelde tõlkida. Oleks ehk pidanud rohkem pingutama. Ka pole ma päris rahul artikli pealkirjaga "Эстонка учится понимать нарвитян, или Этнологическое исследование в Нарве". Kujul, millisena see välja kukkus, on see tõttöelda veidi naeruväärne. Selle on toimetaja kokku klopsinud minu pakutud kolme pealkirjavariandi põhjal, mille enda arvates esitasin näitlikena, mitte lõplikult soovitavatena. Oleksin pealkirja osas eeldanud suuremat ajakirjaniku või toimetaja panust. Ilmselt ei osanud ma oma soove piisavalt selgelt esitada. Teisalt - see artikkel pole minu tegeliku töö mõõdupuu ega kaugeltki ainus väljund. Ma tundsin, et mul on moraalne kohustus oma uurimustööst Narva inimestele rääkida ning usun, et üldjoontes nad ikkagi mõistavad, millega minu uurimustöö puhul tegu.
Artikli kommentaarid - nii palju kui ma nende toonist aru saan - on suht küünilised :) See on omamoodi naljakas - mida muud oligi oodata?!? - ja samas kahetsusväärne ka. Samal ajal on mitmed inimesed mulle helistanud ja avaldanud soovi eluloointervjuud anda. Lisaks on saadetud emaile. Sooviga oma elulugusid jutustada, kuid ka selleks, et siiralt öelda, et uurimus, mida teen, on vajalik ja tänuväärne. Jätan meelde positiivse tagasiside ja astun julgelt oma teed edasi!
Artikkel on ausalt öeldes veidi raskepärane - eriti see osa, mis puudutab uurimisküsimusi. Ajakirjanik, kellele artikli saatsin, soovitas uurimisküsimused artiklis esitada, kuigi mina oleks parema meelega need välja jätnud - need on sellisel kujul, nagu nad on esitatud minu enda akadeemilisele publikule kirjutatud uurimisplaanis ja jäävad antropoloogiakaugele tavalugejale vaieldamatult arusaamatuks. Päris ausalt - ma lihtsalt ei osanud oma uurimisküsimusi tavalisele lehelugejale arusaadavasse keelde tõlkida. Oleks ehk pidanud rohkem pingutama. Ka pole ma päris rahul artikli pealkirjaga "Эстонка учится понимать нарвитян, или Этнологическое исследование в Нарве". Kujul, millisena see välja kukkus, on see tõttöelda veidi naeruväärne. Selle on toimetaja kokku klopsinud minu pakutud kolme pealkirjavariandi põhjal, mille enda arvates esitasin näitlikena, mitte lõplikult soovitavatena. Oleksin pealkirja osas eeldanud suuremat ajakirjaniku või toimetaja panust. Ilmselt ei osanud ma oma soove piisavalt selgelt esitada. Teisalt - see artikkel pole minu tegeliku töö mõõdupuu ega kaugeltki ainus väljund. Ma tundsin, et mul on moraalne kohustus oma uurimustööst Narva inimestele rääkida ning usun, et üldjoontes nad ikkagi mõistavad, millega minu uurimustöö puhul tegu.
Artikli kommentaarid - nii palju kui ma nende toonist aru saan - on suht küünilised :) See on omamoodi naljakas - mida muud oligi oodata?!? - ja samas kahetsusväärne ka. Samal ajal on mitmed inimesed mulle helistanud ja avaldanud soovi eluloointervjuud anda. Lisaks on saadetud emaile. Sooviga oma elulugusid jutustada, kuid ka selleks, et siiralt öelda, et uurimus, mida teen, on vajalik ja tänuväärne. Jätan meelde positiivse tagasiside ja astun julgelt oma teed edasi!
Comments