Emapension - halloo!?!

Vahel ma ei suuda päriselt uskuda, mida ma ajakirjanduse vahendusel loen. Kasvõi emapensioni teema, millel on tõstatanud reformarite eestkõnelejana hr Reinsalu. Valimiseelses populismituhinas on reformarid ette võtnud teema, millega loodetakse ilmselgelt ja häbitult tulevaste pensionäridest emade ja vanaemade hääli püüda. Mis muud eesmärki see jabur ettepanek teenida võib? Ma olen emapensioni ideele konkreetselt vastu kahel põhjusel: 1) emapension diskrimineerib neid, kes ema mingitel objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel olla ei saa ning priviligeerib neid, kes saavad ja tahavad vaatamata sellele, millised emad nad on ja 2) emapension nagu emapalkki eeldab automaatselt seda, et laste kasvatamisega tegelevad eelkõige emad ja seega diskrimineerib isasid. Oleks aeg lahti saada sellistest tobedatest traditsionaalsetest patriarhaalse peremudeli eeldustest, millel on tegelikkusega vähe pistmist. Ei peagi laskuma arutlusse selle üle, et mis saab siis, kui ema on lapse hüljanud, surnud jms ning lapse kasvatamise kohustused lasuvad isal. Küsimus on eelduses, kas ema ja isa ei peaks võrdväärselt tegelema lapse kasvatamisega ning saama selle eest võrdväärset tunnustust. Ma väga loodan ja tegelikult usun ka, et inimestel on rohkem tervet mõistust, kui reformarid eeldavad. Aga sellegipoolest ajab hinge täis, kui üks partei ikka ja jälle näitab, kui lolliks nad oma potentsiaalseid valijaid peavad.