Olukorrast selles teises riigis

Tänane Postimees vahendab Medvedjevi sõnu, et olukord Venemaal paraneb, riik tuleb kriisist välja. Tsiteerin PMi: "Riigipea väitel on ka rahva sissetulekud viimastel kuudel tõusnud umbes 5 protsenti. Lubaduste seas tõi ta välja, et riigitöötajate palgad tõusevad, samuti eraldatakse rohkem raha sõjaväelastele ja sõjaveteranidele." Venemaal nagu ikka kõik lausa suurepärane, kui riigitöötajatel, sõjaväelastel ja sõjaveteranidel on põhjust rahuloluks. Mina siin aga vestlen Venemaalt pärit inimestega, kes kirjeldavad mulle kunagist ja praegust elu Venemaa külades ja kaugetes kaevanduslinnades. Kaevandused suletakse ükshaavad, inimesed põgenevad kes kuhu saavad ja kes ei saa, need jäävad ja hääbuvad. Pika peale surevad lihtsalt välja. Kes nälga, kes depressiooni, kes alkoholismi. Linnadest jäävad järele kummituslikud tondilossid. Külaelu aga... no seal on alati korralagedus valitsenud. Aga lootusetus on ikkagi suur ja kasvav. Kõige suurem mure on alkoholism. Joovad kõik - mehed ja naised, noored ja vanad. Kunagi olid vastupidiselt kõigele sellele, mida usuti ja propageeriti, olemas klassivahed - olid kolhoosnikud ja kolhoosi kõrgklass (esimehed, raamatupidajad, velskrid, õpetajad jt). Nn kolhoosi "intelligents" oli. Mille positiivsus seisnes selles, et need viimased olid õppinud ja edasipüüdlikud. Nüüd aga on kõik üks joodikute mass, ühepäevaliblikad, kes elavad apaatsuses. Näiteks lastekodusid ja varjupaiku pidi olema nii linnades kui külades massiliselt, sest kui vanemad ei tööta, vaid joovad, kes siis laste eest hoolitseb? Selles kontekstis on kuidagi naeruväärne, et Medvedjev rõõmustab sõjaveteranide hüvede üle. Minu teada pole Venemaa sõjaveterane kunagi ära unustatud. Küll aga kogu muu rahva.