Energiavampiiri küüsis

Minuga juhtus täna intervjuu ajal nii, et vestluspartner imes mu poole tunni jooksul energiast nii tühjaks, et ma kartsin ära minestada. Võibolla esimest korda elus sain ma tunda, mida tähendab inimeste energiaväljade suhestumine üksteisega niiviisi, et üks väli ammutab teisest kõik kuni viimase verepiisani ja see teine ei saa midagi vastu. 80-aastane proua, kes nägi 15 aastat noorem välja, kehtestas esimesest sekundist alates oma reeglid ja ma ei suutnud mitte midagi teha, et loodud võimusuhet lõhkuda. Isegi seda näidati mulle ette, kuidas õige kätepesu käib. Ja akent kinni lükates ronis korpulentne vanadaam mulle füüsiliselt otsa, nii et ma polnud kaugel paanikahoost. Ma ei talu võõraid inimesi enda otsas turnimas! Lisaks kõigele olid tema 1-toalise korteri köök, kuhu me pidime mõlemad tunniks ära mahtuma, ning koridor nii ahtake, et seal ei olnud võimalik füüsilist kontakti vältides liikuda. Ja ükskõik mis nippe ma kasutasin, et intervjuud mõistlikus suunas juhtida - mitte midagi ei töötanud. Umbes 45ndal minutil, kui ma polnud ikka veel sõnakestki diktofonile lindistanud, sest enda sõnul polnud ta veel jõudnud kohtadeni, mis on olulised!, tundsin et peavalu muutub talumatuks, kõik lihased on meeletust konsentreeruda püüdmisest äärmises pinges ning seejuures ei suuda ma ikkagi tähelepanu fokusseerida ja tema jutul sabas püsida. Pea hakkas ringi käima ja tundsin, et ma pean sealt korterist ja selle naise mõjuväljast õue saama, enne kui ma minestan. Kui keegi nimetaks seda, mis minuga toimus, hüpnotiseerimiseks, siis ma pole kaugel sellest, et uskuda. Ja siis ma enam vähem põgenesin. Muidugi sinna läks mitmeid vabandusi, et püüda inimest aru saama panna, et ma seekord tõesti tema väärtuslikku elulugu kuulata ei jaksa. Sammud viisid mind iseenesest õigeusukirikusse (ametliku nimega Issanda Ülestőusmise peakirik). Alles seal, kuulates vaikuse taustal küünalde vaikset praksumist, hakkas rahu minusse tagasi jõudma. Mind on mitmeid kordi sõbralikult manitsetud, et ma oleksin inimeste kodudesse intervjuusid tegema tõtates ettevaatlik, kuid alles täna sain aru, et ohud ei valitse mitte ainult kriminaalide näol, kes mind näiteks röövida võiksid üritada, vaid on ka olemas energiavampiire.