Ööteod ja -mõtted

Nagu juba lugematul arvul öödel, keerutasin end mingi aja tagant ühelt küljelt teisele, otsides vahepeal voodis taga jalgade vahele toeks ja pingeleevenduseks käivat patja, mis aegajalt plehku pistab. Tegin ära ka kohustusliku öise vetsukülastuse. Ja siis ühtäkki oli kell 3 öösel uni läinud, tee mis tahad. Eks on seda viimaste kuude jooksul ennegi juhtunud, et ärkan mingil täiesti suvalisel ajal vastu hommikut ja uinuda enam ei saa - kas toksib keegi kõhus või piinab ootamatu nälg. Täna polnud põhjuseks ei üks ega teine, aga und enam ei tulnud. Vedasin end hoopis arvuti juurde mõttega, et las ma siis natuke tegutsen, nii kaua, kui väsimus ja uni jälle tagasi tulevad. Ja niimoodi keset ööd laualambi valguses arvuti taga toimetades tabas mind suur õnnetunne - mõelda kui tore, et ma saan täiesti suvalisel kellaajal teha, mida hing heaks arvab, ning mitte kuskil ei piina mõte sellest, et tuleks magada, sest midagi ootab hommikul ees. Praegu on just nii, et mitte mingeid konkreetseid ega edasilükkamatuid kohustusi pole. Tahan, siis nokitsen millegi kallal öösel ja magan keset päeva, ei taha, siis teen teisiti. Võib olla, et see meie väike tegelane on mind otsustanud vähehaaval ööde osas paindlikumaks treenida - et öö poleks enam ainult magamiseks ja päev töötamiseks, vaid vastavalt vajadusele.

Sel ööl oligi asjatoimetusi ja otsustamisi omajagu. Kuna minu vabakutselise tõlketöö tellimused sellest ühest firmast, kellele ma kaastööd teen, on sealsete struktuurimuutuste tõttu kokku kuivanud, siis on paras aeg otsida uusi kliente. Pealegi osutavad mitmed märgid sellele, et ustavus ühele firmale on üsna rumal. Juba ammu oli teada, et see suur ja uhke tõlkefirma koorib Balti tõlkijatelt seitset nahka (ja kes ei kooriks, kui võimalus on?), aga paistab, et koorida on siiski veel midagi jäänud. Nüüd liigutakse minu nägemuses sinnapoole, et kui tahad tööd, siis ole osade projektide osas rakendatud sisuliselt pärisorjusesse. Ühesõnaga - on just viimane aeg laiskusest vabaks saada ning vaadata, kustpoolt vaheldusrikkamad tuuled puhuvad. Mitte et mul tõlkimiseks hirmsasti aega oleks, aga peab tunnistama, et enamalt jaolt mulle lihtsalt meeldib tõlkimisprotsess ning hea on ennast tasapisi tegutsedes vormis ja nähtaval hoida. Päris tasuta muidugi ka ei tõlgi ja endiselt paneb nördima, kui tead, et soome tõlkijatele makstakse samaväärse töö eest 2,5-3 korda rohkem, kui meile, eestlastele. Aga teha pole sinna midagi. Olen mõelnud oma ampluaad veidi laiendada sellega, et hakkan inglise-eesti kõrval ka soome-eesti tõlkeid tegema ning võibolla võtan kätte ja teen selle aasta teisel poolel ära soome-eesti autoriseeritud tõlgi (eestikeelses terminoloogias vist vandetõlk?) eksami. Kasvõi väljakutse enese pärast.

Ajaloo kroonikaks: temperatuurid on siin, Tamperes, mõnevõrra leebemad kui Eestis praegu. Narva -35 paneb meile veel täiega ära. Väikese pärdiku arvestatud sünnitähtajani on jäänud täpselt 4 nädalat ning nüüd on ta kindlalt pea alaspidi asendis, kust enam ülespoole liikuda ei peaks õnnestuma - vaevalt, et selline akrobaatika tal geenides on :)