Soovite auku kummi äkki?
Tahtsin lühidalt teada anda, et kui kellelegi on vaja kiirelt ja efektiivselt auku kummi, siis minu käest saab alati abi. Pean end tõepoolest eksperdiks sel alal. Sel nädalal näiteks õnnestus napi kolme päeva jooksul auklikuks sõita nii auto esikumm kui ka jalgratta tagakumm. Rääkimata sellest, et selle suve jooksul olen juba eelnevalt kaks rattakummi ära lõhkunud.
Autokummi puhul tegin asja osavasti ära paar senti mööda äärekivi libisedes. Sõitsin mina abivalmilt kell pool kaks öösel (see on muide oluline, unine olek äkki vabandab lollust kuigivõrd...) Javile bussi vasta ja kodust eriti kaugele ei jõudnudki. Pole vist vaja mainidagi, et see ristmik, mille vasakut äärekivi ma pöördel (õnneks imeväikesel kiirusel!) äestasin, on minu poolt enim läbisõidetud ristmik + neljapäeva öösel sel kelleajal piirdus liiklus nägemisulatuses ei rohkem ega vähem kui kahe sõidukiga - mina ja üks täiesti ohutus kauguses olev rekka. Algul arvasin, et pääsesin traumadeta, aga umbes kilomeetri läbinud, oli selge, et miski on viltu. Nii tegin kiire peatuse ja avastasin esirehvi sisuliselt kokkuvajunud suflee kujulise olevat. Ja mida oskab minusugune siis katkise kummiga peale hakata? Kiire hädakõne Javile ja nõudma, et tule appi. Algul seda ka ei mäleta, kus ma olen. No umbkaudselt ma muidugi teadsin, et tee peale ja umbes nii kaugel Hervantast, aga et täpsemaid trajektoore anda... Õnneks tuli mõistus koju. Javi siis võttis kesklinnast takso, kihutas kogu oma reisipagasiga kohale, vahetas kummi ära ja sõitsime koos rõõmsalt koju.
Jalgrattakummidega käib asi aga veelgi lihtsamalt. Vaja ikka tagakummi sutsu õhku juurde pumbata, et rattateedel lennata, ja siis juhtub väike üledoos, mille tagajärjel käib pauk, ventiil lendab küljest ja imetled järjekordset pannkooki. Siis muidugi operatiivne kõne Javile, et mis siis nüüd teha ja võtad tema ratta panti, et oma tegemised ära teha. Hiljem tuled koju, vaatad et inimene on kenasti rattakummide lappimise ette võtnud, imestad kummide hapruse üle, tunned tänulikkust, et inimene teab kummidest rohkem kui ise... aga katkine kumm on vaja siiski ära vahetada ja tead, et ise sellega jälle hakkama ei saa. Ega siis muud üle jäänudki, kui et Javi läks ja vahetas sellegi kummi ära, mina aga, oma purustamise oskusi teades, läksin ja vaatasin, kuidas see vahetamise värk käib. Andisin pioneeri ausõna, et järgmine kord, kui miskit jälle juhtub, siis saan ise oma kätetöö tagajärgede silumisega hakkama. No loodame parimat.
Autokummi puhul tegin asja osavasti ära paar senti mööda äärekivi libisedes. Sõitsin mina abivalmilt kell pool kaks öösel (see on muide oluline, unine olek äkki vabandab lollust kuigivõrd...) Javile bussi vasta ja kodust eriti kaugele ei jõudnudki. Pole vist vaja mainidagi, et see ristmik, mille vasakut äärekivi ma pöördel (õnneks imeväikesel kiirusel!) äestasin, on minu poolt enim läbisõidetud ristmik + neljapäeva öösel sel kelleajal piirdus liiklus nägemisulatuses ei rohkem ega vähem kui kahe sõidukiga - mina ja üks täiesti ohutus kauguses olev rekka. Algul arvasin, et pääsesin traumadeta, aga umbes kilomeetri läbinud, oli selge, et miski on viltu. Nii tegin kiire peatuse ja avastasin esirehvi sisuliselt kokkuvajunud suflee kujulise olevat. Ja mida oskab minusugune siis katkise kummiga peale hakata? Kiire hädakõne Javile ja nõudma, et tule appi. Algul seda ka ei mäleta, kus ma olen. No umbkaudselt ma muidugi teadsin, et tee peale ja umbes nii kaugel Hervantast, aga et täpsemaid trajektoore anda... Õnneks tuli mõistus koju. Javi siis võttis kesklinnast takso, kihutas kogu oma reisipagasiga kohale, vahetas kummi ära ja sõitsime koos rõõmsalt koju.
Jalgrattakummidega käib asi aga veelgi lihtsamalt. Vaja ikka tagakummi sutsu õhku juurde pumbata, et rattateedel lennata, ja siis juhtub väike üledoos, mille tagajärjel käib pauk, ventiil lendab küljest ja imetled järjekordset pannkooki. Siis muidugi operatiivne kõne Javile, et mis siis nüüd teha ja võtad tema ratta panti, et oma tegemised ära teha. Hiljem tuled koju, vaatad et inimene on kenasti rattakummide lappimise ette võtnud, imestad kummide hapruse üle, tunned tänulikkust, et inimene teab kummidest rohkem kui ise... aga katkine kumm on vaja siiski ära vahetada ja tead, et ise sellega jälle hakkama ei saa. Ega siis muud üle jäänudki, kui et Javi läks ja vahetas sellegi kummi ära, mina aga, oma purustamise oskusi teades, läksin ja vaatasin, kuidas see vahetamise värk käib. Andisin pioneeri ausõna, et järgmine kord, kui miskit jälle juhtub, siis saan ise oma kätetöö tagajärgede silumisega hakkama. No loodame parimat.
Comments