400 postitust
Väikese pausi järel on mul hea meel teatada, et see on minu 400. postitus.
Vahepealsed kolm nädalat olin Soomes. Nädal mökkis, 3-päevane PhD kursus Jyväskyläs, 2-päevane kursus Tamperes ja sinna vahele veel igasugu asjaajamist. Veetsime Javiga koos üle 3 nädala. Alates sellest, kui ta tuli jaanuari lõpus Eestisse Viru maratonile. Suurema jao sellest Tampere-ajast olime Hispaania perekonna võõrusta-misega hõivatud. Üürisime nädalaks Papinniemi nimelise mökki Orivedel, veidi üle 40 km Tamperest kirde poole. Täiesti fantastiline mökki ja parimad mökki peremehed, kellega iial kokku oleme puutunud. Palju head süüa, pikad aeglased söömingud, igapäevane saunatamine, kuumaveetünnis mõnulemine, kaminatuli, suusatamine jne jne. Igavesti mõnus puhkus oli.
Tamperest lahkumisega on alanud minu etnograafilise välitöö kõige intensiivsem periood. Nii ma olen ennast häälestanud ja nii see asjade senist kulgu ning minu eesmärke arvestades peaks olema. Suurim muudatus on see, et nüüdsest elan ma uues kohas. Sisuliselt elan nüüd kommunaalkorteris, kuigi luksuslikus. Minu valduses on 1-toaline korter, mis on ühenduses 4-toalise korteriga. Meil on ühine sissekäik, jagatud köök ning pererahvas saab sisuliselt kasutada ka minu vannituba ja WC-d, kuigi seda nad põhimõtteliselt ei tee, sest on olemas ka teine vannituba ja kemps. Ühe ukse taha jäävad päris minu oma valdused: magamistuba, töötuba ja elutuba. Ja ma olen sigarahul, sest ma elan päikesepoolses küljes ning pärastlõunal on mu tuba täis mõnusat sooja valgust. Lisaks on mu korter maitsekalt remonditud, hästi kompaktne (sellest tundsin eelmises korteris teravat puudust) ning mul on olemas kõik, mida hing ihaldab. Pererahvas on rahulik ja senini on mul olnud piisavalt privaatsust. 4-aastane Diana ning 3 kassi küll varitsevad kogu aeg hetke, et minu tuppa sisse trügida, kuid alati saab ukse vahelt lukustada ning siis on rahu rannas. Pereema Oksana koos kahe koeraga on praegu Tallinnas ja korteris peavad valvet kaks vanaema. Nii et päriselt pole ma veel näinud, mismoodi see elu siin tavatingimustes kulgeb. Ometigi senini olen igati rahul elukohamuutusega.
Vahepealsed kolm nädalat olin Soomes. Nädal mökkis, 3-päevane PhD kursus Jyväskyläs, 2-päevane kursus Tamperes ja sinna vahele veel igasugu asjaajamist. Veetsime Javiga koos üle 3 nädala. Alates sellest, kui ta tuli jaanuari lõpus Eestisse Viru maratonile. Suurema jao sellest Tampere-ajast olime Hispaania perekonna võõrusta-misega hõivatud. Üürisime nädalaks Papinniemi nimelise mökki Orivedel, veidi üle 40 km Tamperest kirde poole. Täiesti fantastiline mökki ja parimad mökki peremehed, kellega iial kokku oleme puutunud. Palju head süüa, pikad aeglased söömingud, igapäevane saunatamine, kuumaveetünnis mõnulemine, kaminatuli, suusatamine jne jne. Igavesti mõnus puhkus oli.
Tamperest lahkumisega on alanud minu etnograafilise välitöö kõige intensiivsem periood. Nii ma olen ennast häälestanud ja nii see asjade senist kulgu ning minu eesmärke arvestades peaks olema. Suurim muudatus on see, et nüüdsest elan ma uues kohas. Sisuliselt elan nüüd kommunaalkorteris, kuigi luksuslikus. Minu valduses on 1-toaline korter, mis on ühenduses 4-toalise korteriga. Meil on ühine sissekäik, jagatud köök ning pererahvas saab sisuliselt kasutada ka minu vannituba ja WC-d, kuigi seda nad põhimõtteliselt ei tee, sest on olemas ka teine vannituba ja kemps. Ühe ukse taha jäävad päris minu oma valdused: magamistuba, töötuba ja elutuba. Ja ma olen sigarahul, sest ma elan päikesepoolses küljes ning pärastlõunal on mu tuba täis mõnusat sooja valgust. Lisaks on mu korter maitsekalt remonditud, hästi kompaktne (sellest tundsin eelmises korteris teravat puudust) ning mul on olemas kõik, mida hing ihaldab. Pererahvas on rahulik ja senini on mul olnud piisavalt privaatsust. 4-aastane Diana ning 3 kassi küll varitsevad kogu aeg hetke, et minu tuppa sisse trügida, kuid alati saab ukse vahelt lukustada ning siis on rahu rannas. Pereema Oksana koos kahe koeraga on praegu Tallinnas ja korteris peavad valvet kaks vanaema. Nii et päriselt pole ma veel näinud, mismoodi see elu siin tavatingimustes kulgeb. Ometigi senini olen igati rahul elukohamuutusega.
Comments