Eesti talvised tänavad ehk kuppelmaastik

Mind panevad endiselt imestama narvalaste jalavarjud. Ausalt öeldes nõuavad praegused teeolud tükk tegemist ja eneseületust, et tänavail liikuda. Isegi minu suss-saabastega. Kõnniteed meenutavad Lõuna-Eesti kuppelmaastikku tihendatud vormis ja mul on jalad kogu aeg all krampis, et neil kuplitel laveerida ja tasakaalu säilitada. Ma olen harjunud, et siinsed naised kannavad rohkem kontsi kui Eestis keskmiselt. Soomega ei tasu üldse võrraldagi. Näiteks pole üldse mingi erakordne pilt, et ema on õues lapsevankriga jalutamas ja patseerib vankri taga tikk-kontsadel. Aga naised, meil on ju talv ja ekstreemsed olud, kas see ei tähendaks, et viskate oma kontsad veidikeseks ajaks kõrvale ja ei mängi kangelasi? Täna ma näiteks kõndisin oma kümme minutit ühe preili taga ning ootasin hetke, kui tema parema saapa konts lõpuks katki murdub. Ei murdunud! Aga ausõna, see konts oli kogu aeg 30-kraadises kaldes ja oleks kõigi füüsika seaduste kohaselt pidanud murduma. Inimesed, kuidas on võimalik liikuda sellistel jalavarjudel ilma kepse ja kontsi murdmata?

Trennis käies satun ka alatihti inimeste jalanõusid jälgima. Seal on jälle selline lugu, et traditsioonilised spordijalatsid on vähestel. Mida siis kantakse? Hästi õhukese tallaga sportlikus stiilis vabaajajalatseid. Mõned neist meenutavad susse. Mõnes trennis võibolla pole vahet, on see trennitoss või vabaajakets, kõik ajab asja ära. Kuid spinningus olen küll mõelnud, et ai-ai, küll see peab piin olema selle õhukese sussiga pedaalidel sõtkuda. Tegelikult võib jalanõude järgi ära näha, kes on vähene või päris algaja trennis käija. Soomega võrreldes on siin kontrast väga suur. Seal on pigem nii, et enne keegi trenni ei lähegi, kui on omale viimase sõna sporditossud ostnud.

Ilmselt kõneleb narvalaste ketsi- ja sussikultuur trennis midagi inimeste majanduslikust võimekusest ja praktiliselt mõtlemisest. Ja siin ei ole mul õigus midagi kobiseda. Võibolla on nii, et ka kontsakultuur tänavatel tuleneb sellest samast majanduslikust kitsikusest? Inimesel lihtsalt ongi üks paar talvesaapaid ja neid tuleb kanda, olenemata ilmast ja teeoludest? Mina omaenese tarkuses valiksin selleks ainsaks saapapaariks madalad, aga siinne kultuur kehtestab vist igale tõelisele naisele normiks paari kontsaga jalavarje. Kultuuri küsimus eelkõige.