"Kassiarmastus" kasvab

Oksana on ikka veel Tallinnas ja kassihoidmine läheb aina põnevamaks. Üks kass on otsustanud, et tema on sinivereline ja seega oma puhtusstandarditele mitte vastavas tualetis enam käia ei suvatse. Selle asemel on parem "ports" rõdupõrandale maha lasta. Kah loogika, ma ütlen! Kas siis rõdul oma julkade seas sammuda on kuninglikum? Esimene kord juhtus see juba umbes 3.-4. päeval pärast seda, kui Oksana ära sõitis. Kassiliiva vahetamine pidi käima kord nädalas, vanaema poolt, aga näed... Ma pidin end seaks vihastama ja esmalt otsustasin, et ma ei löön need kassid maha, aga mina oma näppe selle sigaduse sisse ei pista. Kuigi kasside käimla on rõdul, hakkas köök nii hirmsasti lehkama, et ma pidin otsustama: kas koristan läbi häda selle õuduse ära või ei saa ma kuni Oksana kojusaabumiseni süüa. Koristasin ära. Samal päeval tuli vanaema ja vahetas liiva välja. Umbes kolme päeva pärast tundsin juba köögiuksele lähenedes, et jälle on ports rõdul. Enam ei viitsinud isegi väga vihastada, jätsin koristamata ja ootasin vanaema. Õnneks tuligi samal päeval. Siis aga arvas meie kuningas juba järgmisel päeval, et talle enam tualett üldse ei sobi. Justkui hotellis, et iga päev peaks talle kõik läikima hõõruma. Oksanaga telefoni teel rääkisime, ta arvas, et võibolla on kassil mingi psühholoogiline värk sellega, et nemad kodust ära ja keegi nendega ei tegele. Täielik košmaar. Ja see pole veel kõik. Kuigi ma peaks Oksana sõnul kahele kassile vaid kord päevas süüa andma ja ühele kaks korda, mina aga annan kõigile kaks korda, siis käivad need kassid kogu aeg ringi nägudega, nagu tapaks nälg neid iga hetk. Üks neist on hakanud mind niimoodi terroriseerima, et hüppab juba hommikul varavalges mütaki-mütaki vastu mu ust ja ei lase magada ning päeva jooksul aegajalt samamoodi. Tahan ma jee endale kunagi kassi! Oksana, palun tule kiiresti koju ja tee oma kassid jälle normaalseks!

PS. Kui ma praegu mõtlen, et ma veel paar nädalat tagasi suutsin heldimusega kellegi diivanil mõnusasti nurruvat kassi sellise pilguga vaadata, et tahaks endale ka, siis praegu on kategooriline EI. Võibolla on lugu veidi teine kui ta sulle päris väiksest peale südame külge kasvab, aga suure kassivolaski vastu oma armastust kasvatada... Ma ei suudaks kunagi aktsepteerida, et üks loom tahab panna mind oma nööri mööda käima selle asemel, et minu reeglid omaks võtta.