Niisiis, lubatud eksperimendi teemal...
2. jaanuaril, ESMASPÄEVA hilisõhtul saabusime Eestist Tamperre: mina, Javi, Evelin ja pilgeni täistuubitud auto. (Ajaloo huvides tuleb mainida, et 6. jaanuaril 8 aastat tagasi saabusin mina Annika küüdis samamoodi Tamperre. Aasta oli 2004 ja Eesti ei olnud veel EL-is.)
Soome pehme maandumise ettevalmistuseks oli Evelini soomekeelse CV ettevalmistus ja elukoha leidmine. CV osas otsustasime põhimõtteliselt nii, et saata seda firmadele enne Soome tulekut pole suurt mõtet. Asi selles, et oma praeguse keeleoskuse juures on tal sisuliselt tööd võimalik leida vaid koristusalal ja seal on tööjõuringlus suur ja värbamine käib kiiresti. Tihti on nii, et täna saadad CV, homme-ülehomme kutsutakse intervjuule ja kui näkkab, kohe ka proovipäevale. Elukohaotsinguga tegelesin mina detsembri alguses juba ja leidsin alustuseks Soome/Tampere mõistes suhteliselt soodsa variandi üsna kesklinnapiirkonnas. Rohkem asju ette ära teha ei saanud.
TEISIPÄEVAL olid plaanis: pangavisiit, et avada Soome konto. Üürilepingu allakirjutamine. Bussitranspordikeskuse külastus, et saada eellaetav bussikaart, mis on liiklemiseks kõige soodsam. Elisa telefonipoe külastus, et saada Soome SIM-kaart. Realiseeritud said tegevused 1, 3 ja 4.
Tegevus 2 jäi sooritamata, sest meie jõudsime tänu pikale pangavisiidile korterisse kohale pooletunnise hilinemisega, korteriomanik oli aga otsustanud vaatamata minu korduvatele kõnedele telefonile mitte vastata (oletasin, et ta on oma telefoni kuhugi maha unustanud vms) ning korteris teda kohal polnud. Teised võimalused olid, et mul oli vale telefoninumber põhjusel, et olin selle valesti üles märkinud, korteriomanik oli vahepeal telefoninumbrit vahetanud või oli ta korteri juba kellelegi teisele välja rentinud ja otsustas meid tillitõmbamise pärast eirata. Pärastlõunal õnnestus mul korteriomanik telefoni teel siiski kätte saada, selgitada välja segaduse põhjus, ning leppida kokku uus kokkusaamine järgnevale päevale.
Elisas võtsime Evelinile soodsaima Saunalahti kuupakkumise, mille saab juhul, kui inimene on Soomes elanud vähemalt 2 aastat. Seega sai lepingu teha ainult nii, et number on minu kui püsielaniku valduses ning Evelin on kasutaja. Aga sellega ma olin juba arvestanud ja vahet minu jaoks pole.
Pangakaardi vormistamine läks lõppkokkuvõttes valutult, kuna Javil ja mul on Soomes oma pangakontakt, kelle juurde oli aeg varem juba broneeritud ning kes mind tunneb ja usaldab. Evelinil pole praegu kehtivat passi, ainus isikut tõendav dokument on Eesti ID-kaart. Esimese asjana küsiti talt passi esitamist, kuid lõpuks lepiti ka ID-kaardiga. Ma ei tea, kas see asi oleks nii hõlpsalt läinud, kui pangaarve oleks avanud mõni suvaline teller, mitte minu tuttav. Kohe kerkis päevakorda ka Soome isikutunnuse ehk henkilötunnuse küsimus, mida Evelinil sel hetkel veel loomulikult polnud. Lisaks paistis mingil määral oluline olevat see, et mina olin pangas Evelini soovitaja. Noh, konto sai igal juhul avatud.
Henkilötunnuse küsimuse ees seisime ka bussitranspordikeskuses. Evelin sai bussikaardi küll, kuid kuna henkilötunnust polnud, siis anti see kaart kitsendustega. See pole nimelt isikupõhine, nagu mul. Mis tähendab, et kui see kaotsi läheb, siis pole seda võimalik sulgeda ega tagasi nõuda ning samuti ei saa seda kasutada soodustust andva maksevahendina nt Tampere ujulates, nagu mina saan.
KOLMAPÄEVAL siis uue hooga. Saime korterilepingule alla kirjutatud ja võtmed kätte. Ühtlasi käisime ära postkontoris ja vormistasime üürikorteri aadressi Evelini ametlikuks aadressiks (see on eelduseks, et postisaadetised ikka kohale tuleksid). Uurisime mitmes telefonifirmas ka erinevaid internetivõimalusi ja selgus, et soodsaim on võtta Saunalahti netipulk, kuid see eeldas a) kas netipulga ostmist (kirvehinnaga alates 89 eurost) või b) 2-aastase lepingu tegemist, et saada netipulk tasuta. Otsustasime uurida võimalusi osta kellegi käest kasutatud netipulk.
NELJAPÄEVAL tegelesime kindlustusfirmadega ning alustasime väikestviisi tööotsinguga. Üürikorteri omaniku üheks renditingimuseks oli, et üürnik vormistab renditava osa peale mõnes kindlustusfirmas kodukindlustuslepingu. See paistab Soomes olevat tõusev trend, sest kui korter ongi omanikul endal kindlustatud, siis ei laiene see kindlustus võimalikule üürniku tekitatud kahjule. Käisime paaris kindlustusfirmas, et teha jällegi hinnavõrdlust. Ühes kohas seisime silmitsi üsna naljaka faktiga - kui klient ei valda piisavalt hästi riigikeeli ehk siis ei soome ega rootsi keelt, saab kindlustusfirma kindlustuslepinguid vormistada ainult ametliku tõlgi vahendusel. Mina ametlikuks tõlgiks nende silmis ei klassifitseerunud. Jätsime selle tobeda firma kus seda ja teist.
Vahepeale tulid reede ehk riiklik püha ning laupäev-pühapäev, kus asjaajamine ei liikunud arusaadavalt mingis suunas. Ainus, mida saime teha, oli otsida neti vahendusel kasutatud netipulka ning saata CV-sid nii personaliotsingufirmadele kui konkreetsete töökuulutuste peale.
ESMASPÄEVAL vormistasime Saunalahti netilepingu lootuses, et Javi suutis lahti häkkida netipulga, mille olime endaga Austraaliast kaasa toonud. Selgus siiski, et see ei hakanud tööle ja Javil tuli veel õige mitu tundi häkkimisega tegeleda. Lõpuks paistis siiski, et pulk hakkas vähemalt minu arvutis tööle. Käisime veel ühes kindlustusfirmas ning paistis, et saime sealt parima võimaliku kindlustuspakkumise. Tegime lepingu, mille vormistamise käigus selgus, et jällegi oleks vaja Soome henkilötunnust. Firma arvutisüsteem nõudis. Firma arvutitoesse helistades õnnestus siiski sisestada Evelin erandina ning leping vormistada. Jälle linnuke meie tegevusnimestikus kirja ning kannatlikult järgmise asjatoimetuse juurde.
Kuigi ma suuresti kahtlesin, kas Soome Työ- ja elinkeinotoimisto (sisuliselt tööhõiveamet) võtab Evelini kui äsja vabatahtlikult maale tulnud EL-i kodaniku üldse jutule, otsustasime siiski proovida. Ühegi ametniku jutule me otseselt küll ei pääsenud, sest puudus a) interneti teel tehtud eelregistreering ja b) tööpäev hakkas kl 15 jõudma juba õhtusse ning meid poleks vastu võtta jõutud, kuid saime siiski edasiste sammude osas konsultatsiooni. Hiljem kodus netti uurides küll selgus, et selle neetud henkilötunnuse puudumisel pole võimalik interneti teel registreeruda, isegi vaatamata sellele, et esmapilgul saab henkilötunnusele alternatiivselt registreerida ka internetipanga tunnuseid kasutades. Lähemal vaatlemisel selgus, et kuna internetipank pole henkilötunnusega seostatud (pangatöötajaga jäi muuseas jutt, et see lahter jääb esialgu tühjaks, kuid Evelinil tuleb henkilötunnuse saades panka sellest informeerida), siis tööhõiveameti ankeet pole internetipanga teenusega toetatud. Nokk kinni, saba lahti olukord jälle. Tööhõiveametist olime saanud veel soovituse käia ära politseis ning registreerida Evelin Soomes ametlikult elavaks isikuks, mis pidavat olema üheks eelduseks tööhõiveameti teenustele. Kahtlesin, kuid otsustasin vähemasti järele uurida.
TEISIPÄEVAL, kui Evelini Soome tulekust möödus nädal, tegime veel paar edusammu. Esiteks hakkas meie netipulk Evelini läpparis kenasti tööle. Teiseks käisin ma inforetkel politsejaoskonnas, kus mulle öeldi, nii nagu ma isegi olin arvanud, et politsei henkilötunnuse omistamisel aidata ei saa ning EL-i kodaniku pikaajaline Soomes resideerumise õigus (oleskeluoikeus) on sellest suht eraldiseisev asi. Pealegi ei anta seda niisama, vaid teatud alustel - tüüpiliselt olemasoleva töölepingu, lähedaste peresuhete (milleks õdesid-vendasid ei loeta) vms alusel. Evelinil pole praeguse seisuga ühtegi alust ning no milleks üldse maksta seda 47 eurot loa eest, mida sul reaalselt millekski vaja pole? Küll aga oli politseivisiidist nii palju abi, et nad juhatasid mind Tampereen maistraatti ehk elanikeregistrisse. Selle asutusega olin ma varem küll korduvalt kokku puutunud, kuid mulle oli teadmata jäänud, et maistraattil on volitus anda Soomes ajutiselt viibivale isikule sisuliselt ainult alalise aadressi ettenäitamise põhjal henkilötunnus. Seda siis ilma töölepingu või peresuhete täitmise tingimuseta. Senini olin ma elanud teadmises, et henkilötunnuse saab Soomes ainult KELA ehk sotsiaal- ja tervishoiuameti kaudu eeldusel, et inimesel on olemas kehtiv tööleping või ta klassifitseerub kuidagi muidu sotsiaaltuge saavate inimeste ringi. Voila! Peale nädalast pähklipuremist oli henkilötunnuse müsteerium siis viimaks lahendatud. Lisaks selgus, et kuigi selle kojutoimetamine võib võtta nädala, võib selle püha tunnuse enda käsutusse saada ka homnepäev, kui sellele personaalselt järgi minna. Milles probleem - kui Evelinil midagi laialt käes oli, siis aega! Õhtul oli Evelinil esimene soome keele tund kursusel, mille ma talle varem valmis vaatasin. Ei ole vist vaja mainidagi, et selleks et nimetet kursusele interneti teel registreeruda, oleks olnud jällegi vaja henkilötunnust. Õnneks oli ka telefoni teel või koha peal ilma henkilötunnuseta registreerumise võimalus.
KOLMAPÄEVAL oli Evelinil lõpuks olemas see jumalik henkilötunnus! Samal päeval jõudis minu aadressile ka tema Soome Visa Electroni kaart. Mis siis, et vabade ressursside näit kontol oli null eurot :) Sai eeltäidetud ka tööhõiveameti internetiankeet ning nüüd saab minna nende uksi kulutama. Tegelikult tänagi käisime, aga personali massilise haigestumise tõttu võetakse välismaalastest migrante vastu alles reedel. Lisaks henkilötunnusele oli päeva teine oluline hetk see, et Evelinile helistati ja kutsuti homseks esimesele tööintervjuule SOL- koristusteenustesse.
NELJAPÄEVAL siis esimene intervjuu SOL-is, kus selgus soome-inglise-eesti segakeeles suheldes, et Evelinil pole siiski piisavalt koristuskvalifikatsiooni ja soome keele oskust, et sobida nende parasjagu vabadele töökohtadele. Aga ei olnud aega ka pead norgu lasta, sest juba reedeks kutsus üks teine firma teda omakorda intervjuule.
REEDEL siis uus võimalus. Nagu siit selgus, on keeleoskus kahtlemata komistuskivi, aga mitte ületamatu. Näiteks siin pakkus võimalik tulevane boss ise välja, et kui Evelinil on võimalus keeleoskaja inimene intervjuule kaasa võtta, siis on see teretulnud. Nii ma siis läksingi kaasa ja kõik laabus kenasti. Töölevärbaja paistis mõistlik inimene olema ja ilma igasuguste eelarvamusteta eestlaste/välismaalaste/puuduliku keeleoskuse jne suhtes. Jutt käis kahest vabast töökohast, aga midagi kindlat, isegi mitte proovitööle kutsumist enne järgmist nädalat ei lubatud. Samas lahkusime seal väga positiivse noodiga. Hoiame pöialt!
Kuna kesklinnas juba olime, siis otsustasime oma tegemata asjade nimekirjale punkti panna ning viimaks tööhõiveametis ära käia. Ootasime oma järjekorra ära ja saime teada, mida selge mõistus juba varem öelnud oli: seni kaua, kui EL-i kodanik pole Soome alaliselt registreeritud (ehk siis politseiameti kaudu seda eelkirjeldatud oleskeluoikeus-asja saanud), pole ka henkilötunnusest midagi kasu - Soome sotsiaal- ja tööhõiveameti teenused talle ei laiene. Ei saa kandideerida tööhõiveameti pakutavatele tasuta koolitustele, sh keeleõpe, loomulikult ei saa taotleda sotsiaalabi (haha, kui saaks, siis oleks pool Eestimaad juba ammu Soomes ju!) jne. Ainus asi, mida nad saavad teha, on panna sind tööotsijana oma andmebaasi, kuid ma arvan, et sinna andmebaasi sa kopitama jäädki. Ainus tee on siiski ise aktiivselt tööotsinguga tegeleda ning kui pikemas perspektiivis üldse ei näkka ning nälg majja tuleb, kodumaale tagasi kobida.
KOKKUVÕTVALT: praeguseks ongi kõikvõimalik tehtud. Jääb üle leida töö (parem varem kui hiljem), kirjutada alla tööleping, taotleda maksuametist verokortti ehk tulumaksukaart (milles töötaja märgib ära oma hinnangulise tulu käesolevaks aastaks ja selle põhjal arvestatakse välja personaalne tulumaksuprotsent) ning viimaks anda sisse taotlus KELA-kortti ehk Soome haigekassakaardi saamiseks.
JA SELLE NÄDALA SÜNDMUSED:
Eile ehk ESMASPÄEVAL helistati Evelinile firmast, kus ta reedel intervjuul käis, ja kutsuti teisipäevaks proovitööle. Täna ehk TEISIPÄEVAL helistati mulle (sest Evelin oma telefonile proovitöö ajal ei vastanud) SOL-i koristusteenusest ja kutsuti vaatamata esimesele korvile uuele intervjuule. Ju siis on päevakorral mingi teise koha täitmine, kuhu NII head keeleoskust ja NII suurt koristuskogemust ei vajata ;) Mina järeldan sellest, et koristusvaldkonda on inimesi kogu aeg vaja ning varem või hiljem on Evelinil stardikoht olemas.
Soome pehme maandumise ettevalmistuseks oli Evelini soomekeelse CV ettevalmistus ja elukoha leidmine. CV osas otsustasime põhimõtteliselt nii, et saata seda firmadele enne Soome tulekut pole suurt mõtet. Asi selles, et oma praeguse keeleoskuse juures on tal sisuliselt tööd võimalik leida vaid koristusalal ja seal on tööjõuringlus suur ja värbamine käib kiiresti. Tihti on nii, et täna saadad CV, homme-ülehomme kutsutakse intervjuule ja kui näkkab, kohe ka proovipäevale. Elukohaotsinguga tegelesin mina detsembri alguses juba ja leidsin alustuseks Soome/Tampere mõistes suhteliselt soodsa variandi üsna kesklinnapiirkonnas. Rohkem asju ette ära teha ei saanud.
TEISIPÄEVAL olid plaanis: pangavisiit, et avada Soome konto. Üürilepingu allakirjutamine. Bussitranspordikeskuse külastus, et saada eellaetav bussikaart, mis on liiklemiseks kõige soodsam. Elisa telefonipoe külastus, et saada Soome SIM-kaart. Realiseeritud said tegevused 1, 3 ja 4.
Tegevus 2 jäi sooritamata, sest meie jõudsime tänu pikale pangavisiidile korterisse kohale pooletunnise hilinemisega, korteriomanik oli aga otsustanud vaatamata minu korduvatele kõnedele telefonile mitte vastata (oletasin, et ta on oma telefoni kuhugi maha unustanud vms) ning korteris teda kohal polnud. Teised võimalused olid, et mul oli vale telefoninumber põhjusel, et olin selle valesti üles märkinud, korteriomanik oli vahepeal telefoninumbrit vahetanud või oli ta korteri juba kellelegi teisele välja rentinud ja otsustas meid tillitõmbamise pärast eirata. Pärastlõunal õnnestus mul korteriomanik telefoni teel siiski kätte saada, selgitada välja segaduse põhjus, ning leppida kokku uus kokkusaamine järgnevale päevale.
Elisas võtsime Evelinile soodsaima Saunalahti kuupakkumise, mille saab juhul, kui inimene on Soomes elanud vähemalt 2 aastat. Seega sai lepingu teha ainult nii, et number on minu kui püsielaniku valduses ning Evelin on kasutaja. Aga sellega ma olin juba arvestanud ja vahet minu jaoks pole.
Pangakaardi vormistamine läks lõppkokkuvõttes valutult, kuna Javil ja mul on Soomes oma pangakontakt, kelle juurde oli aeg varem juba broneeritud ning kes mind tunneb ja usaldab. Evelinil pole praegu kehtivat passi, ainus isikut tõendav dokument on Eesti ID-kaart. Esimese asjana küsiti talt passi esitamist, kuid lõpuks lepiti ka ID-kaardiga. Ma ei tea, kas see asi oleks nii hõlpsalt läinud, kui pangaarve oleks avanud mõni suvaline teller, mitte minu tuttav. Kohe kerkis päevakorda ka Soome isikutunnuse ehk henkilötunnuse küsimus, mida Evelinil sel hetkel veel loomulikult polnud. Lisaks paistis mingil määral oluline olevat see, et mina olin pangas Evelini soovitaja. Noh, konto sai igal juhul avatud.
Henkilötunnuse küsimuse ees seisime ka bussitranspordikeskuses. Evelin sai bussikaardi küll, kuid kuna henkilötunnust polnud, siis anti see kaart kitsendustega. See pole nimelt isikupõhine, nagu mul. Mis tähendab, et kui see kaotsi läheb, siis pole seda võimalik sulgeda ega tagasi nõuda ning samuti ei saa seda kasutada soodustust andva maksevahendina nt Tampere ujulates, nagu mina saan.
KOLMAPÄEVAL siis uue hooga. Saime korterilepingule alla kirjutatud ja võtmed kätte. Ühtlasi käisime ära postkontoris ja vormistasime üürikorteri aadressi Evelini ametlikuks aadressiks (see on eelduseks, et postisaadetised ikka kohale tuleksid). Uurisime mitmes telefonifirmas ka erinevaid internetivõimalusi ja selgus, et soodsaim on võtta Saunalahti netipulk, kuid see eeldas a) kas netipulga ostmist (kirvehinnaga alates 89 eurost) või b) 2-aastase lepingu tegemist, et saada netipulk tasuta. Otsustasime uurida võimalusi osta kellegi käest kasutatud netipulk.
NELJAPÄEVAL tegelesime kindlustusfirmadega ning alustasime väikestviisi tööotsinguga. Üürikorteri omaniku üheks renditingimuseks oli, et üürnik vormistab renditava osa peale mõnes kindlustusfirmas kodukindlustuslepingu. See paistab Soomes olevat tõusev trend, sest kui korter ongi omanikul endal kindlustatud, siis ei laiene see kindlustus võimalikule üürniku tekitatud kahjule. Käisime paaris kindlustusfirmas, et teha jällegi hinnavõrdlust. Ühes kohas seisime silmitsi üsna naljaka faktiga - kui klient ei valda piisavalt hästi riigikeeli ehk siis ei soome ega rootsi keelt, saab kindlustusfirma kindlustuslepinguid vormistada ainult ametliku tõlgi vahendusel. Mina ametlikuks tõlgiks nende silmis ei klassifitseerunud. Jätsime selle tobeda firma kus seda ja teist.
Vahepeale tulid reede ehk riiklik püha ning laupäev-pühapäev, kus asjaajamine ei liikunud arusaadavalt mingis suunas. Ainus, mida saime teha, oli otsida neti vahendusel kasutatud netipulka ning saata CV-sid nii personaliotsingufirmadele kui konkreetsete töökuulutuste peale.
ESMASPÄEVAL vormistasime Saunalahti netilepingu lootuses, et Javi suutis lahti häkkida netipulga, mille olime endaga Austraaliast kaasa toonud. Selgus siiski, et see ei hakanud tööle ja Javil tuli veel õige mitu tundi häkkimisega tegeleda. Lõpuks paistis siiski, et pulk hakkas vähemalt minu arvutis tööle. Käisime veel ühes kindlustusfirmas ning paistis, et saime sealt parima võimaliku kindlustuspakkumise. Tegime lepingu, mille vormistamise käigus selgus, et jällegi oleks vaja Soome henkilötunnust. Firma arvutisüsteem nõudis. Firma arvutitoesse helistades õnnestus siiski sisestada Evelin erandina ning leping vormistada. Jälle linnuke meie tegevusnimestikus kirja ning kannatlikult järgmise asjatoimetuse juurde.
Kuigi ma suuresti kahtlesin, kas Soome Työ- ja elinkeinotoimisto (sisuliselt tööhõiveamet) võtab Evelini kui äsja vabatahtlikult maale tulnud EL-i kodaniku üldse jutule, otsustasime siiski proovida. Ühegi ametniku jutule me otseselt küll ei pääsenud, sest puudus a) interneti teel tehtud eelregistreering ja b) tööpäev hakkas kl 15 jõudma juba õhtusse ning meid poleks vastu võtta jõutud, kuid saime siiski edasiste sammude osas konsultatsiooni. Hiljem kodus netti uurides küll selgus, et selle neetud henkilötunnuse puudumisel pole võimalik interneti teel registreeruda, isegi vaatamata sellele, et esmapilgul saab henkilötunnusele alternatiivselt registreerida ka internetipanga tunnuseid kasutades. Lähemal vaatlemisel selgus, et kuna internetipank pole henkilötunnusega seostatud (pangatöötajaga jäi muuseas jutt, et see lahter jääb esialgu tühjaks, kuid Evelinil tuleb henkilötunnuse saades panka sellest informeerida), siis tööhõiveameti ankeet pole internetipanga teenusega toetatud. Nokk kinni, saba lahti olukord jälle. Tööhõiveametist olime saanud veel soovituse käia ära politseis ning registreerida Evelin Soomes ametlikult elavaks isikuks, mis pidavat olema üheks eelduseks tööhõiveameti teenustele. Kahtlesin, kuid otsustasin vähemasti järele uurida.
TEISIPÄEVAL, kui Evelini Soome tulekust möödus nädal, tegime veel paar edusammu. Esiteks hakkas meie netipulk Evelini läpparis kenasti tööle. Teiseks käisin ma inforetkel politsejaoskonnas, kus mulle öeldi, nii nagu ma isegi olin arvanud, et politsei henkilötunnuse omistamisel aidata ei saa ning EL-i kodaniku pikaajaline Soomes resideerumise õigus (oleskeluoikeus) on sellest suht eraldiseisev asi. Pealegi ei anta seda niisama, vaid teatud alustel - tüüpiliselt olemasoleva töölepingu, lähedaste peresuhete (milleks õdesid-vendasid ei loeta) vms alusel. Evelinil pole praeguse seisuga ühtegi alust ning no milleks üldse maksta seda 47 eurot loa eest, mida sul reaalselt millekski vaja pole? Küll aga oli politseivisiidist nii palju abi, et nad juhatasid mind Tampereen maistraatti ehk elanikeregistrisse. Selle asutusega olin ma varem küll korduvalt kokku puutunud, kuid mulle oli teadmata jäänud, et maistraattil on volitus anda Soomes ajutiselt viibivale isikule sisuliselt ainult alalise aadressi ettenäitamise põhjal henkilötunnus. Seda siis ilma töölepingu või peresuhete täitmise tingimuseta. Senini olin ma elanud teadmises, et henkilötunnuse saab Soomes ainult KELA ehk sotsiaal- ja tervishoiuameti kaudu eeldusel, et inimesel on olemas kehtiv tööleping või ta klassifitseerub kuidagi muidu sotsiaaltuge saavate inimeste ringi. Voila! Peale nädalast pähklipuremist oli henkilötunnuse müsteerium siis viimaks lahendatud. Lisaks selgus, et kuigi selle kojutoimetamine võib võtta nädala, võib selle püha tunnuse enda käsutusse saada ka homnepäev, kui sellele personaalselt järgi minna. Milles probleem - kui Evelinil midagi laialt käes oli, siis aega! Õhtul oli Evelinil esimene soome keele tund kursusel, mille ma talle varem valmis vaatasin. Ei ole vist vaja mainidagi, et selleks et nimetet kursusele interneti teel registreeruda, oleks olnud jällegi vaja henkilötunnust. Õnneks oli ka telefoni teel või koha peal ilma henkilötunnuseta registreerumise võimalus.
KOLMAPÄEVAL oli Evelinil lõpuks olemas see jumalik henkilötunnus! Samal päeval jõudis minu aadressile ka tema Soome Visa Electroni kaart. Mis siis, et vabade ressursside näit kontol oli null eurot :) Sai eeltäidetud ka tööhõiveameti internetiankeet ning nüüd saab minna nende uksi kulutama. Tegelikult tänagi käisime, aga personali massilise haigestumise tõttu võetakse välismaalastest migrante vastu alles reedel. Lisaks henkilötunnusele oli päeva teine oluline hetk see, et Evelinile helistati ja kutsuti homseks esimesele tööintervjuule SOL- koristusteenustesse.
NELJAPÄEVAL siis esimene intervjuu SOL-is, kus selgus soome-inglise-eesti segakeeles suheldes, et Evelinil pole siiski piisavalt koristuskvalifikatsiooni ja soome keele oskust, et sobida nende parasjagu vabadele töökohtadele. Aga ei olnud aega ka pead norgu lasta, sest juba reedeks kutsus üks teine firma teda omakorda intervjuule.
REEDEL siis uus võimalus. Nagu siit selgus, on keeleoskus kahtlemata komistuskivi, aga mitte ületamatu. Näiteks siin pakkus võimalik tulevane boss ise välja, et kui Evelinil on võimalus keeleoskaja inimene intervjuule kaasa võtta, siis on see teretulnud. Nii ma siis läksingi kaasa ja kõik laabus kenasti. Töölevärbaja paistis mõistlik inimene olema ja ilma igasuguste eelarvamusteta eestlaste/välismaalaste/puuduliku keeleoskuse jne suhtes. Jutt käis kahest vabast töökohast, aga midagi kindlat, isegi mitte proovitööle kutsumist enne järgmist nädalat ei lubatud. Samas lahkusime seal väga positiivse noodiga. Hoiame pöialt!
Kuna kesklinnas juba olime, siis otsustasime oma tegemata asjade nimekirjale punkti panna ning viimaks tööhõiveametis ära käia. Ootasime oma järjekorra ära ja saime teada, mida selge mõistus juba varem öelnud oli: seni kaua, kui EL-i kodanik pole Soome alaliselt registreeritud (ehk siis politseiameti kaudu seda eelkirjeldatud oleskeluoikeus-asja saanud), pole ka henkilötunnusest midagi kasu - Soome sotsiaal- ja tööhõiveameti teenused talle ei laiene. Ei saa kandideerida tööhõiveameti pakutavatele tasuta koolitustele, sh keeleõpe, loomulikult ei saa taotleda sotsiaalabi (haha, kui saaks, siis oleks pool Eestimaad juba ammu Soomes ju!) jne. Ainus asi, mida nad saavad teha, on panna sind tööotsijana oma andmebaasi, kuid ma arvan, et sinna andmebaasi sa kopitama jäädki. Ainus tee on siiski ise aktiivselt tööotsinguga tegeleda ning kui pikemas perspektiivis üldse ei näkka ning nälg majja tuleb, kodumaale tagasi kobida.
KOKKUVÕTVALT: praeguseks ongi kõikvõimalik tehtud. Jääb üle leida töö (parem varem kui hiljem), kirjutada alla tööleping, taotleda maksuametist verokortti ehk tulumaksukaart (milles töötaja märgib ära oma hinnangulise tulu käesolevaks aastaks ja selle põhjal arvestatakse välja personaalne tulumaksuprotsent) ning viimaks anda sisse taotlus KELA-kortti ehk Soome haigekassakaardi saamiseks.
JA SELLE NÄDALA SÜNDMUSED:
Eile ehk ESMASPÄEVAL helistati Evelinile firmast, kus ta reedel intervjuul käis, ja kutsuti teisipäevaks proovitööle. Täna ehk TEISIPÄEVAL helistati mulle (sest Evelin oma telefonile proovitöö ajal ei vastanud) SOL-i koristusteenusest ja kutsuti vaatamata esimesele korvile uuele intervjuule. Ju siis on päevakorral mingi teise koha täitmine, kuhu NII head keeleoskust ja NII suurt koristuskogemust ei vajata ;) Mina järeldan sellest, et koristusvaldkonda on inimesi kogu aeg vaja ning varem või hiljem on Evelinil stardikoht olemas.
Comments
Klarile: Eks see teise riiki kolimine on igal pool esialgu üks paras pudru ja kapsad. Ma ei arva sugugi, et Soome siin kõige hullem näide :) Kõige tähtsam on varuda aega, kannatust ja huumorimeelt. Ja seda ka päris ette ei kujuta, et inimene kohalikku keelt (või siis inglise keeltki) kohe üldse ei mõista.
Siis vaatangi neid tüüpilisi Eesti töömehi siin Soomes ja mõtlen, et mismoodi nemad siin end sisse saavad seatud? Ma oskan ainult oletada, et mingisugused tutvusvõrgustikud miskitmoodi töötavad, saadakse tutvuste toel kuhugi ja kuidagi tööle, raha kätte, aga lõppkokkuvõttes on see elu siin Soomes ilmselt kõigest poollegaalne, sest vajalikud paberid jäävad vormistamata. Ja eestlaste tüüpilised elamistingimused siin Soomes... no see on minu jaoks ikka müstika :)