Täiskuuööl

Kell on üle kesköö ja und ei tule. Tegelikult ma juba magasin Axelit magama pannes paar tundi, aga siis enam ei saanud. Ma loodan, et sellega ei alga jälle ja eelkõige JUBA need öised ülevaloleku harjutused, mis Axelit oodates üsna tavalised olid. Ma väga tahaks praegu veel normaalselt magada. JÄLLE. Kohe sügavalt. Võibolla hoopis... et täna paistab aknast sisse suur ja valge täiskuu. On täiskuuöö.
Aga kõhubeebi liigutusi olen sel nädalal juba tundnud. Ja juba vähem kui kahe nädala pärast on teine ultraheli. Võibolla ta paljastab, kas on poiss või tüdruk. Kuigi vana kombe kohaselt tuleb mul jälle Javi eest varjamisega tegeleda.