Vann vannis II
Käisid järjekordsed külalised Eestimaalt. Kallid külalised :) Ise ennast piiri taga elavana ei näe, kuid paljud tajuvad Narvat Eesti Venemaana, tõesõna. Jäägu neile siis nende tõde. Muuseas, kes soovib intensiivset pilti Narvast, lugegu põnevat blogi Eesti Venemaa. Seal on rikkalikult mõnusat pildimaterjali kah.
Veidi enam kui kolme kuu jooksul on külalisi olnud mitu seltskonda: Egle koos kaaslasega, Javi, Evelin, Liisa-Merje ja Co. Lubajaid on veel mõni, aga ehk järgmisel aastal. Loodetavasti püsivad need praegused ruumikad ja kobedad valdused mul ka tuleva-aastaste külaliste vastuvõtuks.
Seekordne üritus kandis temaatikat ”Vann vannis II”. Arusaadavalt on üritus järg eelmisele, ”Vann vannis I” kultuuri- ja sõpruskohtumisele Lasnamäe. Las nimetuse tagamaad jääda osalistele. Süüa sai palju ja juua veel rohkem. Jaan ja Raavo kukkusid kohale jõudes kohe keldripoodi nõudma. Küsimusele ”miks” järgnes vastus, et vaja on avastada õllesorte, mida pealinna ja üldse Eestimaa põhjapoolsemate kaupluste lettidel ei ole. Mina avaldasin arvamust, et kõigi Eestimaad domineerivate poekettide kohalejõudmisel Narva on keldripoed suuremalt jaolt hukkunud. Nii et vähetõenäoline midagi omanäolist nii eksprompt leida. Vähemasti lähiümbruses. Jaanil ja Raavol vastupidiselt minust on aga silmad peas ja üks kollane putka minu majast vaevalt 100 meetri kauguselt fikseeriti otsekohe. Pildil (coming soon...) leiab mitut sorti eksootilise märjukese kesti. Jaani kiituseks peab veel ütlema, et tegemist on mehega, kes ei esita liigseid küsimusi. Nii toodi Liisa telefonikõne peale poest kaasa riiv, küsimatagi, milleks. Sellised mehed mulle vahel väga meeldivad. Ja heade nõukogude aegade mälestuseks pidid naised otseloomulikult vana armsat šampust jooma. Vahuvein paistab viimasel ajal Eestimaalgi jälle popp jook olevat.
Mind külastas mõte katta nostalgialaud rosolje ja sefiiritordiga, kuid lõpuks ei viitsinud. Sõime siis koduleiba, seenepirukat, kohupiimakooki, põdravorsti, hispaania vinnutatud liha ning hernesuppi. Hernesuppi teadlikult viimasena – et külalistest õhk puhas jääks :)
Eriti tore, kui külalised on vahel keskmisest kombekamad. Nimelt otsustati, et igaüks teeb teistele vähemalt viis komplimenti. Kuna meid oli seitse inimest, siis kokku arvutades teeb see minimaalselt 35 komplimenti. Aga ega külalised polnud kitsid. Südantsoojendavaid lauseid tuli rohkemgi – nagu Vändrast saelaudu. Komplimentide vahepeal aga kippus teema korduvalt tungivale soovile olla kutsutud Hispaania pulma. Mind survestati. Mina punnisin vastu. Lõpuks, kui enam midagi üle ei jäänud, tegin ma teatavaks Hispaania pulma eelarve pulmakülalisele. See jahutas innu :)
Kultuuriprogrammi kuulus palju hrušovkasid ja paneelmaju, ortodoksi Ülestõusmise kirik, kus oli parasjagu jumalateenistus, Rootsi aegade mälestusmärk, vaated Venemaale, Hermanni linnus (kus on praegu väga head näitused) ja Raekoda. Rohkemaks polnud külalistel jõudu ega aega. Ega Narva siis mingi selline tähtsuseta kohake pole, mille ühe hooga sisse kühveldab :) Lubati kevade poole tagasi tulla ja ekskursiooni jätkata. Jääme ootama!
Raavo nimetas Narvat tagantjärele Eestimaa heaolulinnaks nr 1: taksoga saab linna ühest äärest teise 20 krooni eest (lähemal vaatlemisel selgus, et hinnakonkurents on veelgi hoogustunud, odavaim pakkumine on koguni 19.90) ning muu nodi (ilmselt siis õlu, suits ja bens) tuuakse Venamaalt kohale odavama hinna eest. Tehke jah Eestimaal Narvale reklaami, meil eestlasi vähe siin. Ootame!
Veidi hiljem...
Ennist unustasin, et mul oli au olla tunnistajaks Eesti 2011. aasta parima live-ülesvõttega muusikavideo sünnile! St midagi pole veel tehtud, aga Jaan-Raavo: kokkulepped on kokkulepped ja lepete kinnituseks on tõestusmaterjaligi.
Veidi enam kui kolme kuu jooksul on külalisi olnud mitu seltskonda: Egle koos kaaslasega, Javi, Evelin, Liisa-Merje ja Co. Lubajaid on veel mõni, aga ehk järgmisel aastal. Loodetavasti püsivad need praegused ruumikad ja kobedad valdused mul ka tuleva-aastaste külaliste vastuvõtuks.
Seekordne üritus kandis temaatikat ”Vann vannis II”. Arusaadavalt on üritus järg eelmisele, ”Vann vannis I” kultuuri- ja sõpruskohtumisele Lasnamäe. Las nimetuse tagamaad jääda osalistele. Süüa sai palju ja juua veel rohkem. Jaan ja Raavo kukkusid kohale jõudes kohe keldripoodi nõudma. Küsimusele ”miks” järgnes vastus, et vaja on avastada õllesorte, mida pealinna ja üldse Eestimaa põhjapoolsemate kaupluste lettidel ei ole. Mina avaldasin arvamust, et kõigi Eestimaad domineerivate poekettide kohalejõudmisel Narva on keldripoed suuremalt jaolt hukkunud. Nii et vähetõenäoline midagi omanäolist nii eksprompt leida. Vähemasti lähiümbruses. Jaanil ja Raavol vastupidiselt minust on aga silmad peas ja üks kollane putka minu majast vaevalt 100 meetri kauguselt fikseeriti otsekohe. Pildil (coming soon...) leiab mitut sorti eksootilise märjukese kesti. Jaani kiituseks peab veel ütlema, et tegemist on mehega, kes ei esita liigseid küsimusi. Nii toodi Liisa telefonikõne peale poest kaasa riiv, küsimatagi, milleks. Sellised mehed mulle vahel väga meeldivad. Ja heade nõukogude aegade mälestuseks pidid naised otseloomulikult vana armsat šampust jooma. Vahuvein paistab viimasel ajal Eestimaalgi jälle popp jook olevat.
Mind külastas mõte katta nostalgialaud rosolje ja sefiiritordiga, kuid lõpuks ei viitsinud. Sõime siis koduleiba, seenepirukat, kohupiimakooki, põdravorsti, hispaania vinnutatud liha ning hernesuppi. Hernesuppi teadlikult viimasena – et külalistest õhk puhas jääks :)
Eriti tore, kui külalised on vahel keskmisest kombekamad. Nimelt otsustati, et igaüks teeb teistele vähemalt viis komplimenti. Kuna meid oli seitse inimest, siis kokku arvutades teeb see minimaalselt 35 komplimenti. Aga ega külalised polnud kitsid. Südantsoojendavaid lauseid tuli rohkemgi – nagu Vändrast saelaudu. Komplimentide vahepeal aga kippus teema korduvalt tungivale soovile olla kutsutud Hispaania pulma. Mind survestati. Mina punnisin vastu. Lõpuks, kui enam midagi üle ei jäänud, tegin ma teatavaks Hispaania pulma eelarve pulmakülalisele. See jahutas innu :)
Kultuuriprogrammi kuulus palju hrušovkasid ja paneelmaju, ortodoksi Ülestõusmise kirik, kus oli parasjagu jumalateenistus, Rootsi aegade mälestusmärk, vaated Venemaale, Hermanni linnus (kus on praegu väga head näitused) ja Raekoda. Rohkemaks polnud külalistel jõudu ega aega. Ega Narva siis mingi selline tähtsuseta kohake pole, mille ühe hooga sisse kühveldab :) Lubati kevade poole tagasi tulla ja ekskursiooni jätkata. Jääme ootama!
Raavo nimetas Narvat tagantjärele Eestimaa heaolulinnaks nr 1: taksoga saab linna ühest äärest teise 20 krooni eest (lähemal vaatlemisel selgus, et hinnakonkurents on veelgi hoogustunud, odavaim pakkumine on koguni 19.90) ning muu nodi (ilmselt siis õlu, suits ja bens) tuuakse Venamaalt kohale odavama hinna eest. Tehke jah Eestimaal Narvale reklaami, meil eestlasi vähe siin. Ootame!
Veidi hiljem...
Ennist unustasin, et mul oli au olla tunnistajaks Eesti 2011. aasta parima live-ülesvõttega muusikavideo sünnile! St midagi pole veel tehtud, aga Jaan-Raavo: kokkulepped on kokkulepped ja lepete kinnituseks on tõestusmaterjaligi.
Comments