Nii kauaks, kui teda on
Tõin oma läpaka linna jalutuskäigule ja Fama Keskusesse tuulutama. Ma tean küll, et netbookid seda igapäevaselt teevad, aga minu ja minu netbooki jaoks ikka täitsa uhiuus asi. Varasem läpakas kaalus 2,5 pluss midagi kilo ja sellega juba jalutamas ei käinud.
Kõik on tore, sest pika otsimise peale leidsin ka tasuta Wifi. Kohvi ja kooki talle siiski ei paku. Vähemalt mitte enne, kui ta on korralikult käituma õppinud. Sest tore oli täpselt senimaani, kuni läpakas järsku pildi tasku viskas. Uuesti äratamise peale teatas, et patakas oli kriitiliselt tühjas seisus. Mis on ikka väga veider, sest praegu näitab ekraanil, et patakat jätkub veel pisut enam kui 3,5 tunniks. Hallo! Ootan itimehe juhtnööre, kuidas läpakas uuesti Tallinna toimetada. Ja vastu tahaks uut läpakat, mitte seda praegust, garantiiremondist tulnuna.
Eelnevalt käisin Narva-Jõesuus järelintervjuud tegemas. Kaks praktilist asja jäid silma. Esiteks - lumesahaga ringi müttavad tegelased on ikka imehuvitavad. Ei saa ikka kõnniteed keskse bussipeatuse ees lumevalliga niimoodi ära lõpetada, et inimesed teisel pool lõksus. No olgu, minusugune ronib kuidagi ikka üle, kuid mida teevad lapsevankriga emmed-issid või eided-taadid? Kurb oli vaadata ühte vanamutti, kes lumevalli otsas habises ja ootas seal kukkumist peljates niikaua, kui keegi hea inimene talle appi läks.
Teiseks endiselt need eurosummad. Suht haige on ikkagi võtta kasutusele 1- ja 2-eurosendiseid. Nagunii läheb ju kohe-kohe ümardamiseks ja siis need pisikesed sendid jäävad ainult tüliks kätte. No näiteks bussipiletihinnad täna Narvast Narva-Jõesuusse ja tagasi sõites: 93 ja 87 senti (ärge küsige, miks üks ots odavam). Vaene bussijuht, kes peab poole kauem igas bussipeatuses nüüd aega veetma, sest minulgi annab neid sente lugeda. Muuseas, neil päevil pole mul veel üldse õnnestunudki paberrahadega arveldada.
Kõik on tore, sest pika otsimise peale leidsin ka tasuta Wifi. Kohvi ja kooki talle siiski ei paku. Vähemalt mitte enne, kui ta on korralikult käituma õppinud. Sest tore oli täpselt senimaani, kuni läpakas järsku pildi tasku viskas. Uuesti äratamise peale teatas, et patakas oli kriitiliselt tühjas seisus. Mis on ikka väga veider, sest praegu näitab ekraanil, et patakat jätkub veel pisut enam kui 3,5 tunniks. Hallo! Ootan itimehe juhtnööre, kuidas läpakas uuesti Tallinna toimetada. Ja vastu tahaks uut läpakat, mitte seda praegust, garantiiremondist tulnuna.
Eelnevalt käisin Narva-Jõesuus järelintervjuud tegemas. Kaks praktilist asja jäid silma. Esiteks - lumesahaga ringi müttavad tegelased on ikka imehuvitavad. Ei saa ikka kõnniteed keskse bussipeatuse ees lumevalliga niimoodi ära lõpetada, et inimesed teisel pool lõksus. No olgu, minusugune ronib kuidagi ikka üle, kuid mida teevad lapsevankriga emmed-issid või eided-taadid? Kurb oli vaadata ühte vanamutti, kes lumevalli otsas habises ja ootas seal kukkumist peljates niikaua, kui keegi hea inimene talle appi läks.
Teiseks endiselt need eurosummad. Suht haige on ikkagi võtta kasutusele 1- ja 2-eurosendiseid. Nagunii läheb ju kohe-kohe ümardamiseks ja siis need pisikesed sendid jäävad ainult tüliks kätte. No näiteks bussipiletihinnad täna Narvast Narva-Jõesuusse ja tagasi sõites: 93 ja 87 senti (ärge küsige, miks üks ots odavam). Vaene bussijuht, kes peab poole kauem igas bussipeatuses nüüd aega veetma, sest minulgi annab neid sente lugeda. Muuseas, neil päevil pole mul veel üldse õnnestunudki paberrahadega arveldada.
Comments