Aasta logistikasaavutus: Reyes Magos Madriidis
Minu selle aasta kõige suurem üllatus Hispaanias oli määratult suur pinge, mis 6. jaanuari ehk kolmekuningapäeva ehk kohalikus keeles Reyes Magosega kaasneb. Õigupoolest stress, mis tuleb koos meeletu hulga kingituste muretsemise, üleandmise ning ümbervahetamisega.
Kõigepealt kapatakse mööda poode, et muretseda kõigile võimalikele pereliikmetele ilmatu hulk kingitusi. Kuna uue aasta saabumisega algavad tavaliselt allahindlused, siis jäetakse kingituste ostmine vähemalt osaliselt sageli päris viimasele minutile. Mida lähemale 6. jaanuarile jõutakse, seda ärevamaks asi läheb, sest nüüd tuleb paika saada 6. jaanuari päevaplaan, mis on kaasaegse logistika tippsaavutus. Üks tavaline hispaania perekond koosneb paljudest pereliikmetest, kes kõik tahavad teha kingitusi vähemalt pisikestele pereliikmetele. Kui meie Eesti jõulukinkide üleandmine võib jaotuda mitme päeva vahele, nii et keegi ei pea naba paigast rebima, et kõik vanavanemad, onud ja tädid oma kingituse sel ühel ja ainsal jumalikul päeval üle peaksid andma, siis Hispaanias nii pole. Logistika keskmes on väikesed lapsed ja vanavanemad. Miskitmoodi tuleb korraldada nii, et lapselapsed oma vanavanematega näost-näkku kohtuksid, sest keegi ei taha ilma jääda vahetust kinkimise rõõmust.
Näiteks Javi peres nägi logistiline korraldus välja selline, et vennalapsed tõusid hommikul üles ja said kõigepealt oma kodus kätte emme ja issi tehtud kingitused. Lapsed teavad muidugi, et kingitusi toovad kolm kuningat, Caspar, Melchior ja Balthasar, mitte emme ja issi. Ning kaugeltki mitte mingid päkapikud ja jõuluvana või Snegurotschka ja Ded Moroz. Õhtul pannakse elutuppa kingituste tarbeks saapad, mille sisse ja ümber kuningad kingitused poetavad. Kuningate tarbeks pannakse nähtavalt kohale aga kolm klaasi kas vee või punase veiniga ning kuningate kaamelitele kauss veega.
Kuningad on umbes sellised:
Kolmekuningapäeva lugu on lühidalt järgmine:
Mina, Javi ja Javi ema Marta aga vahetasime hommikul ärgates üksteisele tehtud kingitusi. Sõime hommikusöögiks kuuma šokolaadi ja spetsiaalset jõulukringlit (roscón), kuhu peidetakse üks pisikene figuur, mis toob selle oma kringlitüki seest leidjale õnne. Roscón võib olla täidiseta ja mitmesuguste erinevata täidistega (nt naturaalne vahukoor või kakaoga vahukoor).
Siis haarasime kaenlasse kõik kingitused, mis olid mõeldud Javi venna perele ning lisaks veel Javi ema kingitused oma õelastele, ühe õetütre lastele ning õdedele. Javi venna juures andsime oma kingitud üle ning võtsime vastu kingitused, mida meile tehti. See võttis päris tükk aega, seda enam, et Javi ema ei suutnud piirduda igale lapselapsele vaid ühe kingituse tegemisega. Sõime ka veidi kringlit. Edasi sõitsime mina ja Javi metrooga Javi tädi Maria Teresa juurde. Javi vend oma naise, laste ja emaga sõitsid kohale autoga.
Tädi elab kesklinnas, nii et äärelinnast Barajasest metrooga sinnasõit võttis aega ligi tunni. Maria Teresa juures ootasid lisaks Javi venna perele ees juba Maria Teresa tütar oma lastega ja Javi teine tädi Maria Sofia oma perega. Kingitused olid juba jagatud, ainult mina ja Javi saime Maria Teresalt ühe kingituse. Kogu perekond jäi sinna lõunatama, meie Javiga hüppasime Javi isa ja tema naise küüti ja sõitsime peenesse restorani, kus lõunatas Javi isapoolne perekond: Javi 94-aastane vanaema, tema kaks poega oma naistaga ning kolm lapselast kaaslastega, üks neist mina. Lõunasöögi lõpus jagas vanaema oma lastele ja lastelastele ümbrikke rahaga ning mina koos miniatega saime kingituseks parfüümid. Lõunasöögi eest tasus ka vanaema, nagu selles perekonnas traditsiooniks. Edasi sõitsime Javi isa ja tema naisega nende poole, kus saime kingitused Javi isalt. Mõne aja pärast saabus sinna ka Javi vend oma perega – kingitusi vastu võtma. Kõigil olid lõunasöögist kõhud veel punnis, nii et laual oli järjekordne roscón ja turrón (magus maius).
Minu ja Javi jaoks oli see viimane peatuspunkt, edasi sõitsime metrooga tagasi Javi ema poole. Javi vend aga jätkas sõitu oma naise Maria vanematekoju, kes ootasid kingituste üleandmise järjekorras oma järge. Ma ei oska isegi arvata, kui palju kingitusi kokku said sel päeval Javi vennalapsed Natalia ja Pablo. 20 näkku kindlasti, kui mitte rohkem. Ja loomulikult ootas Natalia iga kord nukke ja roosasid printsesse ning Pablo kõike, millel on rattad all ja liigub. Arvatavasti oli iga uus ese selles kingitustelaviinis vaid hetkeline sähvatus, mis kohe mälu tagasoppi lükkus, kuid sellegipoolest muutus Natalia kurvameelseks, kui Maria Teresa juures selgus, et kingituseks on mänguasjade asemel riided. Javi ema oli kingituste tegemise ja saamise üle muidugi rõõmus, kuid tõrvatilgaks meepotis oli tõsiasi, et Javi vend oma perega ei tulnud tema poole koju kingitusi kätte saama ning Javi otsustas lõunat süüa oma isa perekonnaga, mitte tema õe Maria Teresa juures. See pani teda korraks oma poegade elus teisejärgulisena tundma.
Kuid Reyes Magos ehk kolmekuningapäev ei lõpe enamikes peredes kingituste kättesaamisega. Nüüd algab üksteisele helistamine ja jooksmine erinevate supermarketite vahel, et vahetada välja asju, mis oma suuruselt või värvilt ei sobi või mida saadi erinevatelt pereliikmetelt kogemata mitu. Miskipärast on mul hea meel, et ma sellest osast ilma jään :)
Kõigepealt kapatakse mööda poode, et muretseda kõigile võimalikele pereliikmetele ilmatu hulk kingitusi. Kuna uue aasta saabumisega algavad tavaliselt allahindlused, siis jäetakse kingituste ostmine vähemalt osaliselt sageli päris viimasele minutile. Mida lähemale 6. jaanuarile jõutakse, seda ärevamaks asi läheb, sest nüüd tuleb paika saada 6. jaanuari päevaplaan, mis on kaasaegse logistika tippsaavutus. Üks tavaline hispaania perekond koosneb paljudest pereliikmetest, kes kõik tahavad teha kingitusi vähemalt pisikestele pereliikmetele. Kui meie Eesti jõulukinkide üleandmine võib jaotuda mitme päeva vahele, nii et keegi ei pea naba paigast rebima, et kõik vanavanemad, onud ja tädid oma kingituse sel ühel ja ainsal jumalikul päeval üle peaksid andma, siis Hispaanias nii pole. Logistika keskmes on väikesed lapsed ja vanavanemad. Miskitmoodi tuleb korraldada nii, et lapselapsed oma vanavanematega näost-näkku kohtuksid, sest keegi ei taha ilma jääda vahetust kinkimise rõõmust.
Näiteks Javi peres nägi logistiline korraldus välja selline, et vennalapsed tõusid hommikul üles ja said kõigepealt oma kodus kätte emme ja issi tehtud kingitused. Lapsed teavad muidugi, et kingitusi toovad kolm kuningat, Caspar, Melchior ja Balthasar, mitte emme ja issi. Ning kaugeltki mitte mingid päkapikud ja jõuluvana või Snegurotschka ja Ded Moroz. Õhtul pannakse elutuppa kingituste tarbeks saapad, mille sisse ja ümber kuningad kingitused poetavad. Kuningate tarbeks pannakse nähtavalt kohale aga kolm klaasi kas vee või punase veiniga ning kuningate kaamelitele kauss veega.
Kuningad on umbes sellised:
Kolmekuningapäeva lugu on lühidalt järgmine:
"Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. /---/ Kolm kuningat ongi need kolm Idamaa tarka, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. Üldlevinud on arvamus, et tegemist oli mitte tähe, vaid hoopis komeediga."
Mina, Javi ja Javi ema Marta aga vahetasime hommikul ärgates üksteisele tehtud kingitusi. Sõime hommikusöögiks kuuma šokolaadi ja spetsiaalset jõulukringlit (roscón), kuhu peidetakse üks pisikene figuur, mis toob selle oma kringlitüki seest leidjale õnne. Roscón võib olla täidiseta ja mitmesuguste erinevata täidistega (nt naturaalne vahukoor või kakaoga vahukoor).
Siis haarasime kaenlasse kõik kingitused, mis olid mõeldud Javi venna perele ning lisaks veel Javi ema kingitused oma õelastele, ühe õetütre lastele ning õdedele. Javi venna juures andsime oma kingitud üle ning võtsime vastu kingitused, mida meile tehti. See võttis päris tükk aega, seda enam, et Javi ema ei suutnud piirduda igale lapselapsele vaid ühe kingituse tegemisega. Sõime ka veidi kringlit. Edasi sõitsime mina ja Javi metrooga Javi tädi Maria Teresa juurde. Javi vend oma naise, laste ja emaga sõitsid kohale autoga.
Tädi elab kesklinnas, nii et äärelinnast Barajasest metrooga sinnasõit võttis aega ligi tunni. Maria Teresa juures ootasid lisaks Javi venna perele ees juba Maria Teresa tütar oma lastega ja Javi teine tädi Maria Sofia oma perega. Kingitused olid juba jagatud, ainult mina ja Javi saime Maria Teresalt ühe kingituse. Kogu perekond jäi sinna lõunatama, meie Javiga hüppasime Javi isa ja tema naise küüti ja sõitsime peenesse restorani, kus lõunatas Javi isapoolne perekond: Javi 94-aastane vanaema, tema kaks poega oma naistaga ning kolm lapselast kaaslastega, üks neist mina. Lõunasöögi lõpus jagas vanaema oma lastele ja lastelastele ümbrikke rahaga ning mina koos miniatega saime kingituseks parfüümid. Lõunasöögi eest tasus ka vanaema, nagu selles perekonnas traditsiooniks. Edasi sõitsime Javi isa ja tema naisega nende poole, kus saime kingitused Javi isalt. Mõne aja pärast saabus sinna ka Javi vend oma perega – kingitusi vastu võtma. Kõigil olid lõunasöögist kõhud veel punnis, nii et laual oli järjekordne roscón ja turrón (magus maius).
Minu ja Javi jaoks oli see viimane peatuspunkt, edasi sõitsime metrooga tagasi Javi ema poole. Javi vend aga jätkas sõitu oma naise Maria vanematekoju, kes ootasid kingituste üleandmise järjekorras oma järge. Ma ei oska isegi arvata, kui palju kingitusi kokku said sel päeval Javi vennalapsed Natalia ja Pablo. 20 näkku kindlasti, kui mitte rohkem. Ja loomulikult ootas Natalia iga kord nukke ja roosasid printsesse ning Pablo kõike, millel on rattad all ja liigub. Arvatavasti oli iga uus ese selles kingitustelaviinis vaid hetkeline sähvatus, mis kohe mälu tagasoppi lükkus, kuid sellegipoolest muutus Natalia kurvameelseks, kui Maria Teresa juures selgus, et kingituseks on mänguasjade asemel riided. Javi ema oli kingituste tegemise ja saamise üle muidugi rõõmus, kuid tõrvatilgaks meepotis oli tõsiasi, et Javi vend oma perega ei tulnud tema poole koju kingitusi kätte saama ning Javi otsustas lõunat süüa oma isa perekonnaga, mitte tema õe Maria Teresa juures. See pani teda korraks oma poegade elus teisejärgulisena tundma.
Kuid Reyes Magos ehk kolmekuningapäev ei lõpe enamikes peredes kingituste kättesaamisega. Nüüd algab üksteisele helistamine ja jooksmine erinevate supermarketite vahel, et vahetada välja asju, mis oma suuruselt või värvilt ei sobi või mida saadi erinevatelt pereliikmetelt kogemata mitu. Miskipärast on mul hea meel, et ma sellest osast ilma jään :)
Comments