Välismaa aktsent ja vene keelest üldse
Mul oli eile taksojuhiga 5-minutilise sõidu ajal vestlus, mille käigus tehti mulle kompliment, millest olen praegugi veel või sees. Ta jagas muidugi ära, et ma pole venelane, kuid ei suutnud samas uskuda, et olen eestlane. Aktsendi pärast. Arvas, et pigem kõlab minu vene keele aktsent selliselt, nagu räägiks seda mingi välismaalane. Tunnustusest, mis tema ütlusest kõlas, järeldasin et ta ei pidanud silmas algajaid keelepusserdajad välismaalasi, vaid kedagi, kelle keel ja hääldus on üle keskmise arenenud. Loomulikult on mul saba rõngas, sest...
... teada on, et siin Narvas ja vist kogu Eestis ning Venemaal üleüldse visatakse eestlaste spetsiifilise vene keele aktsendi üle sõbralikku nalja. Näiteks Lena, kellega me aegajalt kokku saame ja eesti-vene keelt pooleks harjutame (teoorias, praktikas räägime 3/4 ajast vene keeles), tegeleb järjepidevalt minu häälduse korrigeerimisega. Kui tal on "halb päev", siis ta võtab igas minu lauses mõne sõna ette ja laseb mul seda lõpmatuseni hääldada. Kuni see kõlab, nagu peab. Näiteks 99% eestlasi ei saa enesele teadmata hakkama sõna мужчина (mees) õigesti hääldamisega. Mina ka ei suutnud esiti uskuda, et ma seda sõna järjekindlalt läbi kogu elu valesti olen hääldanud. Kui ma silmi pööritasin ja Lenale nägusid tegin, siis ta ütles, et tema eesmärk on see, et kui meie kohtumised maikuuks lõppevad, ei oleks minu venekeelsest kõnest enam aru saada, et tegemist on eestlasega. Kuigi teinekord tuleb tahtmine Lena tema norijalikkuse tõttu pikalt saata, olen ma talle tema pühendumise eest väga tänulik. Esimest korda pöörab keegi minu vene keele häädusele täit tähelepanu. Kusjuures Lena pole mingi õppinud vene keele õpetaja, vaid maksuametnik, kes on ääretult järjekindel. Mul on Lenaga tohutult vedanud.
Taksojuhi komplimendi juurde tagasi tulles. Absoluutselt ebaoluline tundus seejärel, et takso tagauks sulgus hullemini kui lääbakas laudauks ning üldse aitas jutuajamine mu mõtteid kõrvale lükata esialgselt hinnangult, et see auto vajub sõidu pealt tükkideks ja sihtkohta me ei jõuagi :) Muuseas, taksosõit maksab Narvas nüüd 1,5 eurot.
Teisalt, silmatorkamatu aktsent ei aita ka siis, kui inimene lauslollusi räägib. Näiteks ühel kenal päeval helistasin ma taksodispetšerile ja tellisin maja ette takso. Maja asub aadressil Tallinna mnt 63. Lausun aadressi: "Таллинна шестьнадцать три." Dispetšer veidikeses segaduses: "Ещё раз, пожалуйста." Mina uuesti (mõeldes, et ju mu aktsent on nii arusaamatu): "Таллинна шестьнадцать три." Dispetšer absoluutses segaduses: "Извените, но что это значит...? Мina: "Kак? Таллинна шестьнадцать три! Oй... (valgustatuna ja ennast kogudes) извените. Таллинна шестьдесят три, конечно. (Ja hakkan ohjeldamatult itsitama) Dispetšer (ka itsitades): "Dа, ясно! Сразу выезжает."
... teada on, et siin Narvas ja vist kogu Eestis ning Venemaal üleüldse visatakse eestlaste spetsiifilise vene keele aktsendi üle sõbralikku nalja. Näiteks Lena, kellega me aegajalt kokku saame ja eesti-vene keelt pooleks harjutame (teoorias, praktikas räägime 3/4 ajast vene keeles), tegeleb järjepidevalt minu häälduse korrigeerimisega. Kui tal on "halb päev", siis ta võtab igas minu lauses mõne sõna ette ja laseb mul seda lõpmatuseni hääldada. Kuni see kõlab, nagu peab. Näiteks 99% eestlasi ei saa enesele teadmata hakkama sõna мужчина (mees) õigesti hääldamisega. Mina ka ei suutnud esiti uskuda, et ma seda sõna järjekindlalt läbi kogu elu valesti olen hääldanud. Kui ma silmi pööritasin ja Lenale nägusid tegin, siis ta ütles, et tema eesmärk on see, et kui meie kohtumised maikuuks lõppevad, ei oleks minu venekeelsest kõnest enam aru saada, et tegemist on eestlasega. Kuigi teinekord tuleb tahtmine Lena tema norijalikkuse tõttu pikalt saata, olen ma talle tema pühendumise eest väga tänulik. Esimest korda pöörab keegi minu vene keele häädusele täit tähelepanu. Kusjuures Lena pole mingi õppinud vene keele õpetaja, vaid maksuametnik, kes on ääretult järjekindel. Mul on Lenaga tohutult vedanud.
Taksojuhi komplimendi juurde tagasi tulles. Absoluutselt ebaoluline tundus seejärel, et takso tagauks sulgus hullemini kui lääbakas laudauks ning üldse aitas jutuajamine mu mõtteid kõrvale lükata esialgselt hinnangult, et see auto vajub sõidu pealt tükkideks ja sihtkohta me ei jõuagi :) Muuseas, taksosõit maksab Narvas nüüd 1,5 eurot.
Teisalt, silmatorkamatu aktsent ei aita ka siis, kui inimene lauslollusi räägib. Näiteks ühel kenal päeval helistasin ma taksodispetšerile ja tellisin maja ette takso. Maja asub aadressil Tallinna mnt 63. Lausun aadressi: "Таллинна шестьнадцать три." Dispetšer veidikeses segaduses: "Ещё раз, пожалуйста." Mina uuesti (mõeldes, et ju mu aktsent on nii arusaamatu): "Таллинна шестьнадцать три." Dispetšer absoluutses segaduses: "Извените, но что это значит...? Мina: "Kак? Таллинна шестьнадцать три! Oй... (valgustatuna ja ennast kogudes) извените. Таллинна шестьдесят три, конечно. (Ja hakkan ohjeldamatult itsitama) Dispetšer (ka itsitades): "Dа, ясно! Сразу выезжает."
Comments