Õhtusöök Javi sõpradele & Doris
Laupäevaõhtuks kutsus Javi hulga oma sõpru sauna ja õhtusöögile.
Päeval käisime sisseoste tegemas ja tund enne, kui need, kes sauna tahtsid minna, pidid kohal olema, avastasime, et püha müristus, viimane aeg midagi valmistama hakata. Aga hakkama saime! Javi tegi tortillat (hispaania omlett), mina lõikusin aedvilju, mida dipiga näsida, tegime pastasalatit jms nipet-näpet.
Antonio, Antti ja Javi käisid saunas. Siis hakkas juba muu rahvas saabuma. Lõpuks oli 12 inimest kohal: mina ja Javi, Antonio, Antti, Oscar, Anna, Piia, Freija, Outi, Fernando, Edith ja isegi korterinaabri Jukka vend ilmus ootamatult, kotiviini ühes, kohale. Üle üsna pika aja sain jälle soome keelt praktiseerida. Ja tänu Outile, Freijale, Piiale ja mõnedele eelnevatele positiivsetele kogemustele tunnen, et eelarvamus soomlaste ebaseltskondlikkuse suhtes hakkab üha enam kaduma. Uue põlvkonna soomlased, eriti tüdrukud, on niivõrd palju avatumad! Ja kuigi neil on mõned omapärad, ei saa seda suletuse ja sallimatuse kirja panna.
Enne keskööd asusime kõik kesklinna poole teele, et kuskil pidu jätkata. Buss Hervantast Tampere kesklinna on omaette nähtus. Kõige tabavamalt öeldes meenutab see üht suurt ja kärarikast baari. Bussijuhist mööda hiilitud, kougivad kõik kuskilt hõlma alt õlle- või viinakokteilipudelid välja ja siis läheb trimpamiseks - et enne baari/klubisse minekut ikka kõva auru alla saada. Melu on ülev, vahel lastakse laulgi lahti. Kes eriti heldes meeleolus, pakub oma märjukest võhivõõrastelegi maitsta. Nii sobitatakse uusi tutvusi, sõprusi...
Algul oli meil küll YO-talo http://www.yo-talo.com/ mõttes, kuid Outi ja Freija pealekäimisel läksime kõik lõpuks Dorisesse (http://www.aleksinravintolat.fi/dorka/nyyssit.html, Triin ja Kaire peaksid mäletama). Laupäevaõhtu ja Doris - tavaliselt tähendab see hirmpikka järjekorda, enne kui uksest edasi saab. Seekord läks kõik kibekähku ja Dorise eriline atmosfäär haaras meid endasse.... Dejavu... Ja selgeks sai - Kaire, see sama tüüp, kes sulle tol korral ligi ajas seal, istus seekord täpselt sama baaripingi peal... malaislane Rifa... :)
(see on tegelikult üks pilt minu varasemast Dorises-käigust: sakslane Ingo, hispaanlanna Pilar ja mina).
Olime Javiga Dorises vaid paar tundi, kuid see oli nii eriline paar tundi. Esiteks, kuna me polnud Javiga koos seal kunagi varem olnud. Teiseks, kuna vähemalt üks Dorise vaimudest oli kohal ja sellest piisas, et tunda, et kõik on kontrolli all. Kolmandaks, kuna minu meeleolu ja muusika sobitusid kokku ja nii võisin tantsida, tantsida, tantsida...
Viimasel ajal olen adunud, et peolt ei tohi lahkuda enne, kui kruvi on üles keeratud, aga tuleb minna varem, kui vint on maas. Seega tipphetkel, väsimuse tekkimise eel. Siis on ka järgmine päev naudinguga elamist väärt.
Päeval käisime sisseoste tegemas ja tund enne, kui need, kes sauna tahtsid minna, pidid kohal olema, avastasime, et püha müristus, viimane aeg midagi valmistama hakata. Aga hakkama saime! Javi tegi tortillat (hispaania omlett), mina lõikusin aedvilju, mida dipiga näsida, tegime pastasalatit jms nipet-näpet.
Antonio, Antti ja Javi käisid saunas. Siis hakkas juba muu rahvas saabuma. Lõpuks oli 12 inimest kohal: mina ja Javi, Antonio, Antti, Oscar, Anna, Piia, Freija, Outi, Fernando, Edith ja isegi korterinaabri Jukka vend ilmus ootamatult, kotiviini ühes, kohale. Üle üsna pika aja sain jälle soome keelt praktiseerida. Ja tänu Outile, Freijale, Piiale ja mõnedele eelnevatele positiivsetele kogemustele tunnen, et eelarvamus soomlaste ebaseltskondlikkuse suhtes hakkab üha enam kaduma. Uue põlvkonna soomlased, eriti tüdrukud, on niivõrd palju avatumad! Ja kuigi neil on mõned omapärad, ei saa seda suletuse ja sallimatuse kirja panna.
Enne keskööd asusime kõik kesklinna poole teele, et kuskil pidu jätkata. Buss Hervantast Tampere kesklinna on omaette nähtus. Kõige tabavamalt öeldes meenutab see üht suurt ja kärarikast baari. Bussijuhist mööda hiilitud, kougivad kõik kuskilt hõlma alt õlle- või viinakokteilipudelid välja ja siis läheb trimpamiseks - et enne baari/klubisse minekut ikka kõva auru alla saada. Melu on ülev, vahel lastakse laulgi lahti. Kes eriti heldes meeleolus, pakub oma märjukest võhivõõrastelegi maitsta. Nii sobitatakse uusi tutvusi, sõprusi...
Algul oli meil küll YO-talo http://www.yo-talo.com/ mõttes, kuid Outi ja Freija pealekäimisel läksime kõik lõpuks Dorisesse (http://www.aleksinravintolat.fi/dorka/nyyssit.html, Triin ja Kaire peaksid mäletama). Laupäevaõhtu ja Doris - tavaliselt tähendab see hirmpikka järjekorda, enne kui uksest edasi saab. Seekord läks kõik kibekähku ja Dorise eriline atmosfäär haaras meid endasse.... Dejavu... Ja selgeks sai - Kaire, see sama tüüp, kes sulle tol korral ligi ajas seal, istus seekord täpselt sama baaripingi peal... malaislane Rifa... :)
(see on tegelikult üks pilt minu varasemast Dorises-käigust: sakslane Ingo, hispaanlanna Pilar ja mina).
Olime Javiga Dorises vaid paar tundi, kuid see oli nii eriline paar tundi. Esiteks, kuna me polnud Javiga koos seal kunagi varem olnud. Teiseks, kuna vähemalt üks Dorise vaimudest oli kohal ja sellest piisas, et tunda, et kõik on kontrolli all. Kolmandaks, kuna minu meeleolu ja muusika sobitusid kokku ja nii võisin tantsida, tantsida, tantsida...
Viimasel ajal olen adunud, et peolt ei tohi lahkuda enne, kui kruvi on üles keeratud, aga tuleb minna varem, kui vint on maas. Seega tipphetkel, väsimuse tekkimise eel. Siis on ka järgmine päev naudinguga elamist väärt.
Comments