Nädalavahetus mökkis järve, saunatamise, kollaste lehtede ja kassiga
Javil oli ammu idee üks nädalavahetus mökkis veeta. Paar romantilist päeva looduse keskel. Ainult mina ja tema. Maist juulini ei veetnud me ühtegi nädalavahetust Tamperes. Alati oli kuskil midagi tegemist: minu baka kaitsmine ja lõpetamine, nädalalõpp Tartus ja Pärnus, Stockholmi maraton, jaanipäev sõprade seltsis Turu saarestikul, Tallinna maraton. Siis sõitis Javi Hispaaniasse puhkusele ja mina kohe oma Euroopa-turneele. Terve suvi kujunes üheks lõputuks sebimiseks.
Nüüd olen juba kuu aega Euroopa-reisilt tagasi. Ikka torman ühest kohast teise: töölt trenni (jajah, tüdruk, kes elu sees spordist lugu pole pidanud, hakkas nüüd bodypumpis, ujumas ja jooksmas käima. Kõik ikka ühekorraga, kuidas muidu!), kaks korda nädalas töö vahepealt suts hispaania keelde ja siis peaks veel iga õhtu tunnikese kodus hispaania keele grammatikat õppima. Sest ega ma siis algusest viitsi alustada! Läksin otse kesktaseme kursusele ja tunnen, et minu 4 aasta tagusest hispaania keele õppimisest pole küll tuhkagi alles. Raudselt kõige totum olen seal kursusel, aga kevadeks olen parim! :D No ja siis see immigrantide projekt POLITIS veel hinge peal. Intervjuude tegemise tähtaeg hakkab lähenema, aga pole veel varvastki liigutanud.
Olgu kuidas on, mökkisse sai lõpuks mindud.
25 km Tamperest põhja pool on üks imearmas mökki lahmaka järve kaldal. Selline väike, looduslähedane ja privaatne. Nagu mökkid Soomes ikka, aga see on kuidagi hästi eriline. Ilm oli super. 8ndal oktoobril 16 kraadi sooja! T-särgi väel võis väljas olla. Päike säras, kõik kohad kollaseid lehti täis. Sõitsime paadiga järvel, grillisime, käisme saunas. Õhtul punane vein ja küünlad ja tuli kaminas. Öösel oli taevas otsast lõpuni säravaid tähti täis ja meie öörahu valvas oranž mökkikass.
Mida sa, hing, veel soovida võid. Öö jooksul tõusis tuul ja tõi pilved, aga päev tuli jälle päikseline. Lubasime Javiga üksteisele, et läheme "oma mökkisse" tagasi igal aastaajal.
Nüüd olen juba kuu aega Euroopa-reisilt tagasi. Ikka torman ühest kohast teise: töölt trenni (jajah, tüdruk, kes elu sees spordist lugu pole pidanud, hakkas nüüd bodypumpis, ujumas ja jooksmas käima. Kõik ikka ühekorraga, kuidas muidu!), kaks korda nädalas töö vahepealt suts hispaania keelde ja siis peaks veel iga õhtu tunnikese kodus hispaania keele grammatikat õppima. Sest ega ma siis algusest viitsi alustada! Läksin otse kesktaseme kursusele ja tunnen, et minu 4 aasta tagusest hispaania keele õppimisest pole küll tuhkagi alles. Raudselt kõige totum olen seal kursusel, aga kevadeks olen parim! :D No ja siis see immigrantide projekt POLITIS veel hinge peal. Intervjuude tegemise tähtaeg hakkab lähenema, aga pole veel varvastki liigutanud.
Olgu kuidas on, mökkisse sai lõpuks mindud.
25 km Tamperest põhja pool on üks imearmas mökki lahmaka järve kaldal. Selline väike, looduslähedane ja privaatne. Nagu mökkid Soomes ikka, aga see on kuidagi hästi eriline. Ilm oli super. 8ndal oktoobril 16 kraadi sooja! T-särgi väel võis väljas olla. Päike säras, kõik kohad kollaseid lehti täis. Sõitsime paadiga järvel, grillisime, käisme saunas. Õhtul punane vein ja küünlad ja tuli kaminas. Öösel oli taevas otsast lõpuni säravaid tähti täis ja meie öörahu valvas oranž mökkikass. Mida sa, hing, veel soovida võid. Öö jooksul tõusis tuul ja tõi pilved, aga päev tuli jälle päikseline. Lubasime Javiga üksteisele, et läheme "oma mökkisse" tagasi igal aastaajal.
Comments