Suvenaudingud

Ilmateade sakib Turu koha pealt täiega. Lubati ju neli päeva jutti ilusat päikesepaistelist ima, aga täna kõik lauspilves. Pettus missugune! Minul oli plaan peale tööd ratas võtta ja Turu linna rattalt avastama minna. Kas veelkord Ruissalosse, kus pühapäeval Javiga käisime, või kuhugi mujale. Seega otsustasin hommikul ka trenniriided maha jätta, mis nüüd väikest süümepiina tekitab, sest võta näpust - need pilved rikkusid minu plaanid ja ei tee ma ei seda ega teist. Selle asemel istun kodus, loen igasugu värki vaheldumisi ja söön. Jäätist. Liiga palju. Ja kui säherdune torssis ilm jätkub, siis... Ei, mina jäätisefriigina ei saa öelda ära plombiirijäätisest värskete maasikate-vaarikate ning vaniljekastmega. Njämma!
Maasikaid-vaarikaid ostan turult, nüüd on need üsna mõistliku hinnaga juba. Lisaks ostsin täna kukeseeni ja homme sepitsen neist miskit head. Turult toidu ostmisest on selle aasta jooksul üldse mu suur armastus saanud. Hervantas meil turgu ei ole, muud Tampere turud jäävad kaugele ja üleüldse tundub, et Tampere turud ei saa Turu omale ligilähedalegi. Sellepärast ta nimi Turu ongi, ma arvan ;) Aga siin lähen hommikul tööle ja enamasti läbi turuplatsi. Raske on siis vastu panna, et mitte tomatit-kurki, sibulat, lehtsalatit, puuvilju või ükskõik mida muud meelepärast sealt kaasa osta. Tihti juhtub, et kõike saab liigagi. Kuskilt K-Marketist või Valintatalost tomatit osta tundub tobe lausa. Esiteks on turul parem, värskem, enamjaolt odavam, aga ma tõesti mõtlen ka sellele, et ma ei taha raha nende suurkaupmeeste tasku toppida, kui just ei pea. Turgu hakkan ma Turust minnes kindlasti taga igatsema. Miks ometi ei võiks meil Hervanta keskuses üks normaalne turg olla, kus talunikud oma kraami müüvad? Minu teada elab meil seal oma 30 tuhat inimest, turule ju turgu oleks. Tulevikumuusika siis äkki.