Esimene tööpäev ülikoolis
Alustasin sellega, et mõtlesin organisatoorselt läbi, mismoodi ma siin elama hakkan, ja tegin endale hulga reegleid, aga kohe rikun reegleid ka - ehk siis blogimine tööajal, mis pidi keelatud olema. Samas selle erandi ma kirjutasin kohe tänase päeva peale reeglitesse sisse ka, sest on ikka jube tähtis oma lubadustest märk maha jätta - et ma neid ära ei sööks! :)
Üldiselt siis on reeglistik selline, et MSNi ja Facebooki sisselogimine jääb tööajal ära. Esimene on lihtne ka muidu, sest MSN-i installida pole nagunii lubatud. Ajalehtede ja emaili peale võib pool tunnikest päevas kulutada küll - antropoloog on ikkagi sotsiaalne inimene ja võib kommunikatsioonikanalitest väljalülitatuna lolliks minna:) Edasi hakkan pidama ülevaatlikku päevikut selle kohta, mida päeva jooksul teinud olen ja kui palju umbkaudu nendeks tegevusteks aega läks. Asja mõte on muutuda efektiivsemaks ajakasutuse suhtes ja ennast vähem petta. Kuna praegu teadaolevalt makstakse mulle selle doktorilõbu eest vaid aasta lõpuni, siis tuleb seda aega maksimaalselt eesmärgipäraselt kasutada. Voh!
Siis ma mõtlesin efektiivsuse osas sisse kirjutada veel ka selle klausli, et tööd peab tehtud saama 7,15 tunni sees, ehk tööaja jooksul, ja kodus tuleb tegeleda kodumajapidamise, tööväliste ja lõõgastavate asjadega. See on oluline sellepoolest, et mu doktorielust saaks kvalitatiivselt võimalik erinev varasemast üliõpilaselust.
Eraelu on ju oluline!
Kuna suurem osa minu päevadest hakkab kulgema erialakirjanduse lugemise tähe all, siis hakkan pidama mingit süsteemi loetud ja lugemist vajavast kirjandusest. Püüan pista selle elektroonilisse süsteemi, aga ma pole päris kindel veel, kas meie raamatukogu mingit sellist süsteemi toetab. Paralleelselt tuleb hakata pidama ka lugemispäevikut. Kanadas oli meil üks feminismikursus, kus päevikusüsteemi pidasime, ja leidsin, et see on imemugav süsteem (mugav siis tuleviku arvatavasti, tüütu putukas kirjutamise hetkel), mida ka edaspidises elus jätkata võiks. Sisuliselt tähendab see loetud teksti autori, pealkirja ja vastavate märksõnade ülestähendamist ning max leheküljelise kokkuvõtte ja kommentaari kirjutamist iga loetud ja huvipakkuvaks osutunud artikli/raamatu kohta. Kuna mälu pole prügikast ja tänapäeval, nagu öeldakse, on kõige olulisem teada, kust otsida, siis oleks äärmiselt mõistlik targaks hakata ja need süsteemid enese jaoks kohe sisse juurutada.
Minu mõnusasti järjestatud päevakavva käib ka kahe keele kallal töötamine. Mõtlesin, et tund keele kohta tundub psühholoogiliselt kuidagi ehmatava suurusena, aga teeks siis asja vastuvõetavamaks ja piirduks 45-minutiste õppetundidega. Keeled muidugi hispaania ja vene keel.
Ja mis ma siis täna teinud olen? (ei, ma ei hakka seda kõike iga päev blogisse raporteerima, mitte keegi ei viitsiks seda lugeda)
30 min töölaua sisseseadmine
1 hr Leena Sulkase juures SoleTM-koolitus
2 h 15 SDL-i tagasiside Jukkale
20 min tööergonoomi külaskäik
25 min blogisissekanne
15 min lõuna
15 min hispaaniakeelne meil Caritale
Nüüd on mul täpselt 45 min aega, et hispaania keelt õppida ja ei rohkem ega vähem kui 1,5 tundi on kulunud kesteabmillele (nt kohvi toomine köögist, vetsus käik, kolleegidega paari sõna vahetamine, mingid tegevused netis...) A see on vist normaalseks peetav möödakalle esimese päeva kohta:)
PS. Nüüd veel natuke ja siis lähen joogasse. Esimest korda elus.
PS. PS. Kolleegid siin on üllatamapanevalt suhtlejad. Nägin köögis vilksamisi 4 inimest ja 3 neist tulid ise küsima kes ma olen ja tutvustasid end. Ja ühe tüübiga rääkisime pikemaltki. Ma igaks juhuks oma eelarvamusi veel ei muuda, et mitte pettuda, aga tõesti - täiesti ootamatu sõbralikkus ja suhtlemisentusiasm.
Üldiselt siis on reeglistik selline, et MSNi ja Facebooki sisselogimine jääb tööajal ära. Esimene on lihtne ka muidu, sest MSN-i installida pole nagunii lubatud. Ajalehtede ja emaili peale võib pool tunnikest päevas kulutada küll - antropoloog on ikkagi sotsiaalne inimene ja võib kommunikatsioonikanalitest väljalülitatuna lolliks minna:) Edasi hakkan pidama ülevaatlikku päevikut selle kohta, mida päeva jooksul teinud olen ja kui palju umbkaudu nendeks tegevusteks aega läks. Asja mõte on muutuda efektiivsemaks ajakasutuse suhtes ja ennast vähem petta. Kuna praegu teadaolevalt makstakse mulle selle doktorilõbu eest vaid aasta lõpuni, siis tuleb seda aega maksimaalselt eesmärgipäraselt kasutada. Voh!
Siis ma mõtlesin efektiivsuse osas sisse kirjutada veel ka selle klausli, et tööd peab tehtud saama 7,15 tunni sees, ehk tööaja jooksul, ja kodus tuleb tegeleda kodumajapidamise, tööväliste ja lõõgastavate asjadega. See on oluline sellepoolest, et mu doktorielust saaks kvalitatiivselt võimalik erinev varasemast üliõpilaselust.
Eraelu on ju oluline!
Kuna suurem osa minu päevadest hakkab kulgema erialakirjanduse lugemise tähe all, siis hakkan pidama mingit süsteemi loetud ja lugemist vajavast kirjandusest. Püüan pista selle elektroonilisse süsteemi, aga ma pole päris kindel veel, kas meie raamatukogu mingit sellist süsteemi toetab. Paralleelselt tuleb hakata pidama ka lugemispäevikut. Kanadas oli meil üks feminismikursus, kus päevikusüsteemi pidasime, ja leidsin, et see on imemugav süsteem (mugav siis tuleviku arvatavasti, tüütu putukas kirjutamise hetkel), mida ka edaspidises elus jätkata võiks. Sisuliselt tähendab see loetud teksti autori, pealkirja ja vastavate märksõnade ülestähendamist ning max leheküljelise kokkuvõtte ja kommentaari kirjutamist iga loetud ja huvipakkuvaks osutunud artikli/raamatu kohta. Kuna mälu pole prügikast ja tänapäeval, nagu öeldakse, on kõige olulisem teada, kust otsida, siis oleks äärmiselt mõistlik targaks hakata ja need süsteemid enese jaoks kohe sisse juurutada.
Minu mõnusasti järjestatud päevakavva käib ka kahe keele kallal töötamine. Mõtlesin, et tund keele kohta tundub psühholoogiliselt kuidagi ehmatava suurusena, aga teeks siis asja vastuvõetavamaks ja piirduks 45-minutiste õppetundidega. Keeled muidugi hispaania ja vene keel.
Ja mis ma siis täna teinud olen? (ei, ma ei hakka seda kõike iga päev blogisse raporteerima, mitte keegi ei viitsiks seda lugeda)
30 min töölaua sisseseadmine
1 hr Leena Sulkase juures SoleTM-koolitus
2 h 15 SDL-i tagasiside Jukkale
20 min tööergonoomi külaskäik
25 min blogisissekanne
15 min lõuna
15 min hispaaniakeelne meil Caritale
Nüüd on mul täpselt 45 min aega, et hispaania keelt õppida ja ei rohkem ega vähem kui 1,5 tundi on kulunud kesteabmillele (nt kohvi toomine köögist, vetsus käik, kolleegidega paari sõna vahetamine, mingid tegevused netis...) A see on vist normaalseks peetav möödakalle esimese päeva kohta:)
PS. Nüüd veel natuke ja siis lähen joogasse. Esimest korda elus.
PS. PS. Kolleegid siin on üllatamapanevalt suhtlejad. Nägin köögis vilksamisi 4 inimest ja 3 neist tulid ise küsima kes ma olen ja tutvustasid end. Ja ühe tüübiga rääkisime pikemaltki. Ma igaks juhuks oma eelarvamusi veel ei muuda, et mitte pettuda, aga tõesti - täiesti ootamatu sõbralikkus ja suhtlemisentusiasm.
Comments