Siinsed eestlased ja eestimeelsed

Sel laupäeval oli hea võimalus eestimeelsete inimestega kokku saada, sest Woolloongabba linnaosas tähistati hilinemisega EV aastapäeva ning samas toimus Tõnu Aava autoriõhtu. Ma eeldasin, et see on koht, kus tutvuda Brisbane'is pikaajalisemalt elavate eestlastega ning ootasin seetõttu üritust päris suure põnevusega. Läbi logistiliste raskuste jõudsin üritusele enam kui tunniajalise hilinemisega jäädes ilma peo pidulikust sissejuhatavast osast ning Aava etteaste algusestki, aga kohale ma siiski jõudsin. Üles oli seotud 5-6 suurt lauda kookide ja kohviga ning rahvas nautis Aava esinemist täiega. Järeldades naerupahvakute vähesuse või rohkuse põhjal ühes või teises lauanurgas, ega kõik kohalviibijad eesti keelt vast ei osanudki. Paljudel eesti naistel näiteks on austraalia/muu välismaa mehed, kes eesti keelt väga ei oska. Ja siis oli ka seesuguseid eesti juurtega inimesi, kelle ema (või mõnel ehk isa) oli eestlane, kuid ise pole kunagi Eestis käinudki. Mina näiteks sattusin seesuguse vanuselt ehk 60-aastase naisega vestlema. Ta ütles erutatult, et räägib esimest korda eesti keelt kellegi teise kui oma venna või õega. Rääkisime natuke eesti keelt ka (kusjuures ta rääkis päris sujuvalt), aga tal oli ikka palju kergem inglise keeles suhelda. Samas ütles, et nüüd ta soovib väga, et tema lapselapsed eesti keelega tutvust teeksid. Vot sellistel momentidel saan aru, kui emotsionaalselt oluline on emakeel ning annan endale lubadusi, et mis iganes juhtuks, minu lastel peab olema võimalus rääkida minuga eesti keelt.

Hiljem aga tutvusin kahe noormehega, kelle suhe eesti keelde oli hoopis eripärane. Üks on soomlane ja teine Uus-Meremaa, Austraalia ja Eesti segajuurtega. Mõlemad rääkisid ilusat sujuvat eesti keelt, kuigi kumbki pole õppinud eesti keelt kauem kui 6 aastat (ma loodan, et ma sain õigesti aru ja ei vassi). Nad elasid koos Tallinnas ja Londonis ja nüüd siis 5 päeva Brisbane'is ning sattusid kohe eestlaste üritusele. Pärast, kui me osade eestlastega (sh ka Tõnu Aav) kesklinna türgi restorani õhtut jätkama läksime, siis sulandusid need eesti keelt rääkivad poisid otsekui sulavõi meie hulka. Üldse tekkis mingi eriline sulandumisefekt kõige eestlaste hulgas - inimesed olid nii vahvad ja avatud. Sain niipalju positiivseid emotsioone sellest õhtust!