Eluperioodide kokkutõmbamised
Enne kui Hispaania killukeste kirjapanemise juurde asun, veidi elumuutustest.
2,5-aastane eluperiood on läbi ja teine 4-aastane peaaegu ka.
Õhtul enne Hispaaniasse minekut sai MA-töö* ära saadetud. Nüüd ootan juba kuu aega, kunas kaks õppejõudu suvatsevad mu teesid läbi lugeda, et pääseks magistrieksamile. See olekski siis lühidalt kõik. Ainult et ega enne sügist pole vist eriti midagi oodata, sest õppejõud on praegu pikal-pikal suvepuhkusel ja minu teesid ei huvita neid karvavõrdki :)
Nüüdseks olen juba harjunud ka selle mõttega, et augustist olen ma Turus tööl ja algab iganädalane reisimine Tampere ja Turu vahet. Veel viimased 3 nädalat testija tööd, seejärel hakkan tõlkekoordinaatoriks. Näen asja nii, et esmaspäeva hommikul sõidan rongiga Turku ja reedel peale tööpäeva lõppu Tamperesse tagasi, aga seda alles näeb, kuidas lõpuks kujuneb.
Ma olen kogu see aeg mõelnud, et kõige hiljem siis, kui MA tehtud, olen ma LB-st läinud. Teistsugusele, professionaalsele, loodetavasti sotsiaalvaldkonna tööle. Turus töö alustamine pole mul kunagi plaanis olnud, veel vähem tõlkevaldkonnas. Kõik lihtsalt kukkus kuidagi nii välja, üsna ootamatult. Nägin kuulutust, pulli pärast proovisin, mõeldes, et huvitav oleks näha, millised on minu võimalused LB kogemuse järel. Järgmisel hetkel tegin juba proovitõlget, siis unustasin selle mõneks ajaks. Kuni meiliti ja vestlusele kutsuti. Intervjuu oli professionaalne, firma Turu kontori juhtkond jättis äärmiselt positiivse mulje. Tegin kohapeal ka teise tõlketesti. Selgus, et see ei läinud väga hästi, aga mulle anti soovitusi ja võimalus kodus tõlkeparandus teha. Seejärel juba kutsuti tööle. Algasid palgaläbirääkimised. See oli ainus töökoht, kuhu ma sel aastal kandideerisin, veelkord, mõtlemata, et ma seda tööd reaalselt tegema hakkan, ja lõpuks kukkus välja nii, et andsin oma jah-sõna. Natuke kripeldab sees, et kas seda ma siis tegelikult tahan, aga päris naiivne ma pole, tean, et erialase töö leidmiseks siin Soomes on vaja kõike kolme korraega: kujutlusvõimet, tutvusi ja õnne. Ma pole alla andnud, aga ma olen realistlik. See on realism, kuigi mõned tembeldavad selle pessimismiks. Pealegi vajan ma praegu stabiilsust, vähemalt mõneks ajaks: et oleks kindel töö, mida päevast päeva teha, et ma teaksin - ka järgmisel nädalal jätkub kõik samasuguse stabiilsusega; et saaks ometi kord stabiilset palka. Ilmselt tulevad needki ajad, kui ma hakkan seda LB paindlikkust ja muutlikkust taga igatsema, vähemal ses osas, et saaks teinekord nädala keskel spontaanselt midagi ette võtta, kuhugi reisida; et saaks suvaliselt hetkel öelda, et järgmise nädala kolm päeva ma teie heaks ei tööta, ootamata meeleheitlikult riigipühasid. Kuid praegu tunnen, et nii on õige. Turku on praegu õige.
* Töö on inglise keeles ja kannab pealkirja "Travelling across Estonian-Finnish borders and its transnational dimensions. An ethnographical perspective of Estonians living in Finland." Mingil hetkel saab see ka online ligipääsetavaks. Kui õige aeg, panen lingi üles.
2,5-aastane eluperiood on läbi ja teine 4-aastane peaaegu ka.
Õhtul enne Hispaaniasse minekut sai MA-töö* ära saadetud. Nüüd ootan juba kuu aega, kunas kaks õppejõudu suvatsevad mu teesid läbi lugeda, et pääseks magistrieksamile. See olekski siis lühidalt kõik. Ainult et ega enne sügist pole vist eriti midagi oodata, sest õppejõud on praegu pikal-pikal suvepuhkusel ja minu teesid ei huvita neid karvavõrdki :)
Nüüdseks olen juba harjunud ka selle mõttega, et augustist olen ma Turus tööl ja algab iganädalane reisimine Tampere ja Turu vahet. Veel viimased 3 nädalat testija tööd, seejärel hakkan tõlkekoordinaatoriks. Näen asja nii, et esmaspäeva hommikul sõidan rongiga Turku ja reedel peale tööpäeva lõppu Tamperesse tagasi, aga seda alles näeb, kuidas lõpuks kujuneb.
Ma olen kogu see aeg mõelnud, et kõige hiljem siis, kui MA tehtud, olen ma LB-st läinud. Teistsugusele, professionaalsele, loodetavasti sotsiaalvaldkonna tööle. Turus töö alustamine pole mul kunagi plaanis olnud, veel vähem tõlkevaldkonnas. Kõik lihtsalt kukkus kuidagi nii välja, üsna ootamatult. Nägin kuulutust, pulli pärast proovisin, mõeldes, et huvitav oleks näha, millised on minu võimalused LB kogemuse järel. Järgmisel hetkel tegin juba proovitõlget, siis unustasin selle mõneks ajaks. Kuni meiliti ja vestlusele kutsuti. Intervjuu oli professionaalne, firma Turu kontori juhtkond jättis äärmiselt positiivse mulje. Tegin kohapeal ka teise tõlketesti. Selgus, et see ei läinud väga hästi, aga mulle anti soovitusi ja võimalus kodus tõlkeparandus teha. Seejärel juba kutsuti tööle. Algasid palgaläbirääkimised. See oli ainus töökoht, kuhu ma sel aastal kandideerisin, veelkord, mõtlemata, et ma seda tööd reaalselt tegema hakkan, ja lõpuks kukkus välja nii, et andsin oma jah-sõna. Natuke kripeldab sees, et kas seda ma siis tegelikult tahan, aga päris naiivne ma pole, tean, et erialase töö leidmiseks siin Soomes on vaja kõike kolme korraega: kujutlusvõimet, tutvusi ja õnne. Ma pole alla andnud, aga ma olen realistlik. See on realism, kuigi mõned tembeldavad selle pessimismiks. Pealegi vajan ma praegu stabiilsust, vähemalt mõneks ajaks: et oleks kindel töö, mida päevast päeva teha, et ma teaksin - ka järgmisel nädalal jätkub kõik samasuguse stabiilsusega; et saaks ometi kord stabiilset palka. Ilmselt tulevad needki ajad, kui ma hakkan seda LB paindlikkust ja muutlikkust taga igatsema, vähemal ses osas, et saaks teinekord nädala keskel spontaanselt midagi ette võtta, kuhugi reisida; et saaks suvaliselt hetkel öelda, et järgmise nädala kolm päeva ma teie heaks ei tööta, ootamata meeleheitlikult riigipühasid. Kuid praegu tunnen, et nii on õige. Turku on praegu õige.
* Töö on inglise keeles ja kannab pealkirja "Travelling across Estonian-Finnish borders and its transnational dimensions. An ethnographical perspective of Estonians living in Finland." Mingil hetkel saab see ka online ligipääsetavaks. Kui õige aeg, panen lingi üles.
Comments