The IV Isla Margarita expedition...
... ehk me veetsime nädalavahetuse asustamata saarel.
Ütlemata lahe kogemus oli - olla pead-jalad koos 14-inimeselise multikultuurse seltskonnaga, kellest kedagi eriti ei tunne. Heast seltskonnast garantiimärgiks ainult see, et meist keegi ei põlanud ära väljavaadet süstaga kuskile tundmatusse sõuda, kaks ööd telgis magada, lõkke peal süüa valmistada ja sellist kempsu kasutada, mida markeerivad paar kõvakstallatud ruutmeetrit, millest ulatub üle ümberkukkunud puutüvi, kuhu asjatades pepu toetada. Oli rohkelt päikest ja tuult, karastavaid suplusi, omapüütud kala, lõkkel küpsetatud pannkooke, uute põnevate inimeste kaudu maailma avardamist. Isegi sauna sai, sest selgus, et saar pole siiski nii avastamata, kui me alguses arvasime, vaid üsna tuntud purjepaadiseltskondade poolt, kellest mõned ei pea paljuks ka isiklik saun kaasa võtta, saarele ajutiselt üles panna ja seda siis teiste saarelistega jagada. Omaette elamus oli ka tagasiteekond mandrile, sest kui minnes oli järv rahulik ja sillerdav, siis naastes saatsid meid suured lained ja oli tükk tegemist, et süstat kursis hoida. Aga see tunne, kui sa laineharjal kalda poole tuhised ja järgmine ja järgmine laine sinu edasikandmist jätkab, on täiesti fantastiline! Oleme väsinud, päikesest pruunid, kogemuse võrra rikkamad. Õnnelikud.
Ütlemata lahe kogemus oli - olla pead-jalad koos 14-inimeselise multikultuurse seltskonnaga, kellest kedagi eriti ei tunne. Heast seltskonnast garantiimärgiks ainult see, et meist keegi ei põlanud ära väljavaadet süstaga kuskile tundmatusse sõuda, kaks ööd telgis magada, lõkke peal süüa valmistada ja sellist kempsu kasutada, mida markeerivad paar kõvakstallatud ruutmeetrit, millest ulatub üle ümberkukkunud puutüvi, kuhu asjatades pepu toetada. Oli rohkelt päikest ja tuult, karastavaid suplusi, omapüütud kala, lõkkel küpsetatud pannkooke, uute põnevate inimeste kaudu maailma avardamist. Isegi sauna sai, sest selgus, et saar pole siiski nii avastamata, kui me alguses arvasime, vaid üsna tuntud purjepaadiseltskondade poolt, kellest mõned ei pea paljuks ka isiklik saun kaasa võtta, saarele ajutiselt üles panna ja seda siis teiste saarelistega jagada. Omaette elamus oli ka tagasiteekond mandrile, sest kui minnes oli järv rahulik ja sillerdav, siis naastes saatsid meid suured lained ja oli tükk tegemist, et süstat kursis hoida. Aga see tunne, kui sa laineharjal kalda poole tuhised ja järgmine ja järgmine laine sinu edasikandmist jätkab, on täiesti fantastiline! Oleme väsinud, päikesest pruunid, kogemuse võrra rikkamad. Õnnelikud.
Comments