Basseinidemaal

Juba kolmandat päeva on pilves ja tuleb vihmasahmakaid, eriti öösiti. Täitsa omapärane ja väga nauditav on vihmane ilm peale kaht nädalat troopilist kuumust ja lakkamatut päikesepaistet. Palav on ikka, aga kuna on päris tuuline, siis on mõnus. Ja meie kolmanda korruse korteris on tänu mõlemale poole korterit avanevale suurele rõduuksele väga priima temperatuur.

Meil on siseõues bassein ja loomulikult on vaimustus selle vastu suur. Nii oleme vähemasti esimesed kolm päeva seal õhtuti mõnusasti mulistanud. Huvitaval kombel on vesi välistemperatuuriga võrreldes suht jahe, vähemalt neil pilvistel päevadel. Kõige parem, et peale meie kahe ei paista keegi meie vähemalt 30-korterilisest majakompleksist basseini vastu huvi tundvat. Võibolla on asi selles, et meil on algaja vaimustus, mis peagi kaob. Aga teisalt, kui arvestada seda, et meie kompleksis paistavad elavat suuremalt jaolt asiaadid, kes teadupärast basseini ja päikest eriti ei armasta, siis ehk nad ikkagi lihtsalt ei hinda seda basseinilõbu. Seda parem – meil on privaatbassein!

300 meetri kauguses on meil täissuuruses bassein ja tenniseväljak ka. Nende eest tuleb muidugi maksta, aga ma arvan, et kuna ma kuskil trennis nagunii käima ei hakka, siis paar korda nädalas suures basseinis ujumas ja vähemalt korra nädalas tennist mängimas võiks käia küll. Lisaks üritan end motiveerida igapäevast jooksmist alustama, aga senini pole vedu võtnud. Javi on küll juba 4 korda jooksmas käinud, aga tema meil ju vana kala. Mul ikka selle jooksmisega alati väike tõrge, kolm korda hädaga käin ja siis vajub kena üritus ära. Küll hõõruvad tossud jalad ära, küll tekib mingi vastik lihasevalu – alati jääb asi soiku. Võibolla ma täna võtan end kokku ja üritan uut algust.

Kui juba basseine loetlema sai hakatud, siis vähemtähtis pole ka see, et 10-15 min jalutuskäigu kaugusel on kuulus South Bank oma vahvate basseinide ja ehtsa rannaliivaga. Nädalavahetustel on see küll rahvast umbes, aga nädala sees on seal mõnulemiseks ruumi maa ja ilm.