Vahepeal tuli talv

Jah, nüüd on meil talv. Täna on õues kõigest +20 ja ilmselt sinnakanti see nüüd jääb :) Tegelikult ei tahtnud ma iroonitseda. Hoopis seda oli kavas öelda, et öösel oli ükspäev +8 kõigest ja tavaliselt on 10-12 kraadi, mis tähendab, et siseruumides langeb ka õhutemperatuur kohe hoobilt ja on jõle ebamugavaks läinud. Kampsun ja sokid on päikeseloojangu ja -tõusu vahepeal vägagi asja ette. Pidin sellega seoses kõiki põhimõtteid ja lubadusi eirama ning pisikese rõivaostluse läbi viima. (Muuseas, mul jäi ostlemise ajal kurk veelgi rohkem valusaks, kui see igal hommikul juba on, sest vaatamata talvele pole keegi poodides konditsioneeride võimsust madalamaks seadistanud. Miks ometi?) Kõige külmemad on hommikud, kui vaatamata soojale pidžaamale ja sokkidele ei taha kuidagi nina teki alt välja pista. Prrrr. Siinkohal ma ikkagi itsitan natuke mõeldes neile temperatuuridele, mis meil kodus valitsesid, kui talvel terve perega vahel 1-2 päeva kodust ära olime ja keegi ahju ei kütnud. Või siis meenutades härdusega Aida tänava korterit, mille torusid tuli hoolimata ahju meeletust kütmisest ikkagi kaks päeva puhuriga lahti sulatada, kui ma peale jõule kord Tartusse saabusin. Sellised väikesed ebameeldivused, eksole :O

Ent vaadakem asjale selle poole pealt, et laupäeval käisime jälle kord Kullarannikul Burleigh Headsis ja nautisime kell 10-16 täiuslikku rannailma. Hommikul kl 8.30 rongile minnes oli küll villane kampsun seljas ja plätudes varbad olid külmast krõnksus, kuid ometigi säilis usk sellesse, et tunni-pooleteise pärast kõik muutub. Nii oligi, kell 10 oli päike kõrgel taevas ja bikiinide peal rannas juba väga mõnus. Väikese uuendusena ostsime paddle'i reketid (umbes midagi pinksireketite sarnast, aga suuremad ja pikergused. Huvitav, kuidas seda eesti keeles nimetatakse?), millega paddle'it mängides sai rannal lisaks lainevahumullivannis mulistamisele ja peesitamisele ka veidi füüsilist koormust. Kaks kärbest ühe hoobiga, nagu öeldaks. Javi jälle kordas varemgi öeldut, et mul on sportlik anne igasugu uutele spordialadele nii kiiresti pihta saada, et see on lausa häbi, et minu vanemad mind kuskile trenni ei pannud. Must oleks kindlasti maailmameister tulnud. Seekord siis paddle'is :D

Lained, kusjuures, olid jälle erisugused, kui kõigil eelmistel kordadel. Päriselt ka. Kas on üldse olemas samasuguseid või isegi sarnaseid laineid? Selliseid, millele sa oskaksid reageerida tuttava tundega. Umbes nii, et ma enam-vähem tean, kuidas ta kerkib ja hoogu kogub ja kuhu murdub ja lõpuks randub?