Millegi lõpp ja millegi uue algus

... 8. mail otsustas meie perre tulla kauaoodatud väike ilmakodanik. Emadepäevakingitus emadele mitme põlvkonna lõikes sai lahendatud :) Täiesti kindel, et temast saab kõigi meie jaoks muutuste allikas. Nii mitmes mõttes. Minul näiteks on uus sotsiaalne roll - olla tädi :) - ja kuigi mulle tema olemasolu veel õieti kohale pole jõudnud, olen ma oma rollist väga suures elevuses. Nüüd näib aeg, mil viimaks plikatirtsu näha saab, lausa igavikuline. Mul on kahju, et ma olen praegu Eestist nii kaugel.


... Anni ja Sass sõidvad kohe-kohe Eesti poole tagasi ja meie ühised ettevõtmised Brisbane'is on nüüdseks minevik. Pidasime eile New Farmi pargis eestimeelse seltskonnaga nende lahkumispiknikku. Grillisime vorste, jõime parajas koguses odavat veini ja sõime Eesti šokolaadi ning naersime jälle kõhud kõveras. Kes saabki tõsiseks jääda, kui soomlane Marko räägib ilusas eesti keeles, et siis kui tema poisike oli, käisid nemad isaga tihti riistajahil ja riistad kasvasid hästi. Pärast tuli küll välja, et soome keeles on 'riista' uluk kõigest :) Pärast seda, kui olime tunde murul istunud ja söönud ja jutustanud, fotosessioone korraldanud ning oli juba ammu pime, jätsime Anni ja Sassiga nägemist. Kuis siis muidu! Nende eluetapp Brisbane'is sai läbi, aga me kõik usume siiralt, et kunagi Eestis tagasi olles saame kuulda ja osa nende uutest tegemistest. Mingu teil hästi, Anni ja Sass, ning julgust püüda oma unistusi!