10. august, Ungarimaa: Veszprem, ungari trahter ja tagasi Budapesti

Peale eilset veinitestimist tuli hommik suurepärase enesetundega :)
Kerge hommikusöök ja siis kuhugi ungari tüüpilisse külatrahterisse lõunasöögile. Mängiti mustlasmuusikat ja tantsiti ungari rahvatantse. Naersime, et kui muidu on ungarlased ja mustlased vaenujalal, siis äri suudavad nad üheskoos üsna edukalt ajada - mustlased löövad pilliloo lahti, ungarlased tantsivad. Hämmastavalt pikk jaapanlasest vanahärra oli väga meelitatud, kui ahvatlev naisterahvas ta kannutantsuks (tuleb tantsida ilma käte abita veinikarahvini pea peal hoides) välja valis. Mustlasmuusik oskas aga igale naisterahvale just "tema" sõnumi saata. Tuli minu juurde ja laulis: "Gorbatšov, odin, dva". Üleüldse paistavad kõik ungari rahvalaulud aga väga seksuaalse alatooniga olevat. Ikka et külamehel oli üks naine siin ja teine seal ning naised kurdavad, et see mees ei kõlba voodis kuhugi, aga teine on lausa põrguline :D Ja mida me sel lõunasöögil maitsta saime, ei hakka parem kirjeldama – viib keele alla.
Nori oli meile Veszpremi vanalinnas giidiks. Saime teada, et üsna tavaline on, et kurvameelsed ungarlased mäe otsast alla nõlva veerus asetseva maja katusele potsatavad. Ikka enesetapu eesmärgil. Sina kui majaperemees aga ärkad hommikul järjekordse potsatuse peale üles ja toksad vanamoorile ribide vahele, noh täna on sinu kord ära koristada...
Üks korralik ungari pidu aga pidavat selline olema, et kui mehed on rõõmsad, siis tantsitakse üheskoos laual kuni hommikuni, kui kurvad, siis nutetakse üksteise kaelas - ka hommikuni. Alati emotsionaalselt. Ja mingi veidi slaavilik sentimentaalsus ja emotsionaalsus (aga hoopis teistsugune kui see, mis lõunamaalastele iseloomulik) neist ungarlastest läbi kumab tõepoolest.
Siis praktiseerisime veelkord rahvuslikku traditsiooni, et kui midagi üle aia ripub (tavaliselt ikka ploomid, kirsid, õunad), siis aga raba - mis aiast väljas, see kõigi oma. Kui veab, on kõht niimoodi kogu aeg täis!
Viimaks oli aeg Norile ja Alarile head aega öelda ja Budapesti poole tagassõitu alustada. Kasutasime veel Istvani tutvusi ja käisime priviligeeritult muidu nii suletud Balatoni rannas ujumas.
Budapesti naastes käisme veel ühtteist ööpimeduses kaemas. Endiselt pani Budapest ohhetama.
Lõpuks, enne magamaminekut, tekkis Kasiaga reisi esimene kriisimoment. Ütles, et tunneb ennast kõrvalejäetuna, kui me Istvaniga eesti keelt räägime ja mina talle kõike ei tõlgi. Enda meelest olin andnud endast parima. Ja temal olid tema tunded. Ja minul minu...