5. august, Praha: Siit saab kõik alguse!

Helsingi kohal õhus ja teel Praha poole. Rännak, millest olen nii kaua unistanud, on lõpuks alguse saanud. Ärev tunne on. Kõik soovivad head reisi ja lisavad, et kadestavad mind selle võimaluse pärast. Tean, et see on fantastiline, et mu unistus on teoks saamas. Olen uhke enda üle, et lükkasin kõik ratsionaalsed kaalutlused kõrvale - ega see reis ju lõppkokkuvõttes odav lõbu pole. Olen enesega sõber niikaua, kui minus on entusiasmi oma unistusi täide viia. Ütlesin sõpradele, et kui midagi mulle selleks reisiks soovite, siis olgu see avatud meel ja huumorisoon. Mitte miski muu pole minu meelest olulisem. Ainult tolerantsi ja huumoriga saab igast halvast situatsioonist üle. Tean ka seda juba ette, et see viiis nädalat saab ka omamoodi katsumus olema minu ja Kasia sõprusele. Ja võibolla siin seda mõistmist, kannatlikkust ja üksteise sõnade mitte liiga tõsiselt võtmist kõige rohkem vaja ongi. Kui me selle aja niimoodi läbi elame, et ikka veel parimad sõbrad oleme, siis ei kõiguta seda sõprust küll miski.
Veel üks poovikivi – 1,5 kuud lahusolekut Javist ja õhkõrn lootus, et äkki, kõikide heade kokkusattumuste toel, näeme reisi lõpus Hispaanias. Kardan piinavat igatsust. Kõiges muus olen kindel.