14. august, Viin
Pühapäev Viinis. Soe ja päikseline. Sõime Tiina vanematega koos hommikust ja siis läksime Kasiaga ennelõunasele jalutuskäigule. Polnudki pikk maa, kui olime järsku linnapiiril. City läks üle külatänavaiks ja maaliliseks maastikuks. Veel veidi edasi ja oleksime olnud mäeorus viinamarjaistanduste vahel.
Tagasiteel jalutuskäigult tekkis äkki mingi jututeema - sellest, millised on meie prioriteedid elus. Kasia püüdis mind veenda, et ta suudaks elada elu, kus reisib ühest riigist teise ja pühendub tööle. Minu arvamus on, et ta pole üldse seda tüüpi inimene ja see jutt on utoopia. Mulle tundub, et kui tema ellu tuleks mees, keda ta armastaks ja kellega kodu luua, siis oleks ta suht perekeskne inimene. Aga sellega olen nõus - prioriteedid muutuvad elus. Kui meil loomulik elu kese puudub, siis keskendume millelegi teisele ja see võib tunduda elamise mõtegi. Selle jutuajamise käigus tuli muudki huvitavat välja. Ma pole kunagi õieti mõelnud, kui palju mu elu muutus, kui Javi mu ellu tuli. Kasia sõnul polevat minu elus siis enam teisi inimesi justkui olnudki. Ma olevat 100% Javile keskendunud ja roosade klappidega ringi käinud teiste tegemisi ja muresid mitte tähele pannes. Ise mäletan meie suhte algusajast, et tõepoolest, veetsime palju, väga palju, aega koos. Lihtalt nii hea oli Javiga koos olla ja tundsin, et kogu see teineteisele pühendatud aeg on vajalik, et tugevat suhet luua.
Pärastlõunal läksime Kasiaga Schönbrunni lossi kaema. Loss oli muljetavaldav.
Kui Tiina juurde tagasi jõudsime, kuulsime, et meil on võimalus sauna minna. See oli küll viimane asi, mida sellelet reisilt ootasime. Saun, hmm, Austrias... Igatahes oli tore üllatus ja kasutasime võimaluse ära. Siis üürikesse magusasse unne.
Lennujaama plaanisime sõita taksoga, kuid seegi tähendas ärkamist kl 4 varahommikul.
Tagasiteel jalutuskäigult tekkis äkki mingi jututeema - sellest, millised on meie prioriteedid elus. Kasia püüdis mind veenda, et ta suudaks elada elu, kus reisib ühest riigist teise ja pühendub tööle. Minu arvamus on, et ta pole üldse seda tüüpi inimene ja see jutt on utoopia. Mulle tundub, et kui tema ellu tuleks mees, keda ta armastaks ja kellega kodu luua, siis oleks ta suht perekeskne inimene. Aga sellega olen nõus - prioriteedid muutuvad elus. Kui meil loomulik elu kese puudub, siis keskendume millelegi teisele ja see võib tunduda elamise mõtegi. Selle jutuajamise käigus tuli muudki huvitavat välja. Ma pole kunagi õieti mõelnud, kui palju mu elu muutus, kui Javi mu ellu tuli. Kasia sõnul polevat minu elus siis enam teisi inimesi justkui olnudki. Ma olevat 100% Javile keskendunud ja roosade klappidega ringi käinud teiste tegemisi ja muresid mitte tähele pannes. Ise mäletan meie suhte algusajast, et tõepoolest, veetsime palju, väga palju, aega koos. Lihtalt nii hea oli Javiga koos olla ja tundsin, et kogu see teineteisele pühendatud aeg on vajalik, et tugevat suhet luua.
Pärastlõunal läksime Kasiaga Schönbrunni lossi kaema. Loss oli muljetavaldav.
Kui Tiina juurde tagasi jõudsime, kuulsime, et meil on võimalus sauna minna. See oli küll viimane asi, mida sellelet reisilt ootasime. Saun, hmm, Austrias... Igatahes oli tore üllatus ja kasutasime võimaluse ära. Siis üürikesse magusasse unne.
Lennujaama plaanisime sõita taksoga, kuid seegi tähendas ärkamist kl 4 varahommikul.
Comments