19. august, London

Ärkasime suht varakult, peale öist äikesetormi sadas vihma ja õues oli jahe. Peale hommikusööki sõitsime Kensingtoni piirkonda. Oligi paras päev, et muuseumidele pühenduda. Natural History Museum on tohutu suur. Võttis pea viis tundi aega, et kõigele huvitavale pilk peale heita. Kasia jõudis veel Science Museumist ka läbi lipsata, mina ei tahtnud oma muljeid killustama hakata. Lõunat me ei söönud, nii et kui lõpuks kl 19 õhtul Ewelinaga kesklinnas kokku saime, tundus Burger Kingis hamburgeri söömine lausa nauditav. Kõhud täis, jalutasime üheskoos Buckingham Palace'i juurde, käisime Big Beni kaemas, Westminister Abbey juures, parlamendi ees, jalutasime üle London Bridge'i, Thames'i ääres... Lõpuks lubasime endile Thames'i kaldal istudes ühe õlle. Ewelina polnud eriti heas tujus. Kuidagi raske oli temaga sobilikke jututeemasid leida. Ta on hästi tore ja tark ja energiline noor naine, kuid mitte grammigi sotsiaalsest ja eetilisest maailmast hooliv. Kuidagi selline ratsionaalne majandusinimene. Võibolla et ma eksin, sest Tamperes ma ju õigupoolest ei tundnudki teda, kuid on selline mulje, et need viis kuud Londonis on teda kõvasti muutnud. Tahan naiivselt uskuda, et metropolieluga ei pea tingimata kaasas käima meeleheitlik olelusvõitlus ja kogu maailma vastu kõrgiks ja hoolimatuks muutumine. Aga kui hästi vaadata, siis kuskilt kumab läbi, et sihi- ja enesekindlas Ewelinas on peidus üks väike hirmunud tüdruk, kes paaniliselt kardab elus valesid samme teha ja läbi kukkuda.
Peale Thames'i ääres istumist ja Ewelina kingakontsa murdumist otsustasime, et oleme üht jäätiseportsu väärt. Ja kui Ewelina tuju peale seda paremaks läks, jalutasime Soho tänavatel, istusime kuhugi maha, ja jõime veel ühe õlle.