24. august, Cork

Mariliisil oli töölt vaba päev, nii oli tal võimalus see päev meiega veeta. Hommikul käis tüdruk arsti juures, siis lõikus minu juukseid, mis reisist räsida olid saanud, sõime hommikust ja läksime linna peale kolama. Avastasime veel üht-teist Corki atmosfäärist.
Õhtupoolikul tuli Klari Mariliisi poole. See tundub uskumatuna - kolm tüdrukut, kes kunagi Tartus Kopli tänava ühikas tuba jagasid, saavad kuus aastat hiljem kuskil Euroopa teises otsas kokku!
Siis oli aeg jällegi kompsud kokku pakkida. Sõime õhtusöögiks... mida muud kui fish&chipse ja lõpuks viskas Mark meid lennujaama ära. Tundsin kahetsustunnet, et minu sealviibimine nii lühikeseks jäi. Esimest korda selle reisi jooksul tundsin, et ääretult kahju on lahkuda. Midagi ja kedagi nii omast jäi maha. Nii palju jäi tegemata, jagamata. Aga Mariliisiga sai juba räägitud plaanist järgmisel aastal see Iirimaa-Šotimaa reis teha. Ta võttis ka asjast õhinaga kinni ja ütles, et tema ja Jim tuleksid isegi ilmselt meiega Šotimaa reisile. Elame ja teeme ära!
Lend Stanstedi hilines, kuid enne südaööd olime jälle Inglismaal. Otsisime paika, kus end lennujaamas ööks sisse seda, sest järgmine lend oli juba mõne tunni pärast varahommikul, nii et lennujaamast lahkumine oli täiesti mõttetu. Olin varemgi ühe öö Stanstedi "hotellis" veetnud. Täiesti mõeldav ettevõtmine. Polnud aga kerge ülesanne tol ööl paika leida, kuhu end sirakile visata. Lõpuks loobusime mõttest mõnda istekohta magamise otstarbeks kohandada ja heitsime lihtsalt kuhugi seina veerde põrandale. Uni tuli kiiresti, alles vastu hommikut hakkas jahedus läbi magamiskoti kontidesse pugema.